JUHTKIRI | Palgahüvitise lõpp, tööturu tõehetk
Meditsiiniliselt on Eesti praegu üks õnnelikumaid paiku maamunal, sest viirus meid eriti ei kimbuta. Ent majanduslikult saame pihta enam-vähem sama palju kui kõik teisedki. Registreeritud töötus on kriisieelsega võrreldes peaaegu kahekordistunud ja majandusprognoosid ei luba loota, et see sügisel väheneb. Pigem suureneb.
Kevadel ravis valitsus tööturu krahhi suure hooga ja edukalt, kuigi kulukalt. Kuid töötukassa töötasuhüvitis, mida märtsi, aprilli ja mai eest maksti üsnagi leebetel tingimustel ja juuni eest makstakse karmimatel tingimustel, on nüüd läbi. Ettevõtetel, kes said töötukassalt abi mais, lubavad hüvitise tingimused hüvitist saanud töötajaid juba koondada, kui neile pole endiselt tööd anda. Juunis hüvitist saama kvalifitseerunud ettevõtjaid hoiavad selle tingimused vaos septembrini.
Teisisõnu kujutavad lähemad kaks-kolm kuud endast tööturu tõehetke: kõik tööandjad peavad jälle jaksama maksta kogu palga omast taskust või töötajaid koondama.
Töötukassa töötasuhüvitis saab nüüd läbi. Kes pole veel majanduslangusega kohanenud, ei saa kohanemist rohkem edasi lükata.
Koondamisohus olevatele töötajatele võiks kerget lohutust pakkuda tõsiasi, et kunagi pole Eestis töötuks jääda olnud nii soodne kui pärast 1. augustit. Nimelt tõuseb esimesel sajal töötuse päeval makstav töötuskindlustushüvitis siis 60%-ni enne saadud palgast senise 50% asemel. Pealegi võib inimene alates 1. septembrist hüvitise kaotamise hirmuta ja koormava bürokraatiata teha töötuks olemise ajal täiesti ametlikult iga kuu kuni kaheksa päeva juhutöid ehk moodsalt öeldes tööampse kuni 233,60 euro eest.