Valides Tartu, valis rahvusvaheline komisjon kindlama variandi. Tartu on kultuuripealinna rolli juba ammu sihtinud – kandideeriti ka Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnaks, aga kaotati Tallinnale – ning tegi võidu nimel väga põhjalikku ja üksmeelset tööd. Tähtis on seegi, et seda tehti oma, mitte osaliselt sissetoodud jõududega nagu Narvas. Tartu puhul pole vaja eriti karta, et osa praegu välja lubatud asju jääb 2024. aastal tegemata.

Teisalt on mõneti kahju, et Euroopa kultuuripealinnaks ei saanud siiski Narva. Tartul läheb niigi üsna hästi ning ta kuulub selgelt ka Eesti ja Euroopa kultuuriruumi. Narva seevastu on elanikest tühjaks jooksev linn, mille side Eesti info- ja kultuuriruumiga on pealegi endiselt puudulik. Kultuuripealinnaks saamine oleks võinud anda tugeva impulsi selle vea parandamiseks. Teisalt oleks Narva olnud riskantsem valik. Sealsed talvised tõmblused ei suurendanud usaldust nende võime vastu suuri asju ellu viia.

Tartu oli kindlam valik. Soovime Narvale visadust selleks, et saada pärast Tallinnat ja Tartut järgmiseks Euroopa kultuuripealinnaks.

Narvat ja Tartut ei peaks siiski vastandama, sest tegelikult ei puudu ka Tartu projektil terve piirkonna arengusüsti aspekt. Tartu on oma programmi kaasanud 19 Lõuna-Eesti omavalitsust. Lõuna-Eesti on samuti senisest suuremat tähelepanu vajav ja vääriv Eesti kant.

Mis puutub Narvasse, siis konkursi tarvis tehtud töö ei pea raisku minema. Loodetavasti see ei lähegi raisku ja suur osa kavandatud ideedest viiakse ellu ka ilma kultuuripealinna tiitlita. Nõnda rajaks Narva tugevama kultuurivundamendi selleks ajaks, kui Eesti linnadel tekib järgmine võimalus kandideerida.

Järgmise korrani on küll tõenäoliselt umbes 12–13 aastat aega, aga narvakatel tasub kõrva taha panna, et tartlased ei heitnud sama palju aastaid tagasi Tallinnale kaotades meelt, vaid ootasid oma aja ära. Soovime Tartule palju õnne võidu puhul, aga Narvale visadust selleks, et saada pärast Tallinnat ja Tartut järgmiseks Euroopa kultuuripealinnaks.

PÄEVA ARVUD | Kultuuripealinnade pikk rida

60 kultuuripealinna on olnud Euroopal alates 1985. aastast, kui neid Euroopa Liidus valima hakati.

3 kultuuripealinna on Euroopal 2024. aastal. Üks neist on Tartu, teine selgub Austria linnade (Bad Ischl, Dornbirn ja Sankt Pölten) konkurentsis ning kolmas Banja Luka ja Mostari (Bosnia ja Hertsegoviina) ning Bodø (Norra) seast.

8% rohkem turiste ööbis 1998.–2014. aasta kultuuripealinnades keskmiselt, näitas Martin Falki ja Eva Hagsteni uuring. Üle aasta kestis mõju vähestes linnades, 2011. aasta kultuuripealinn Tallinn oli üks neist.