JUHTKIRI | Parem elektrivõrk, mitte kõigile isiklik generaator
Eesti tööandjate keskliit teatas eile, et nende küsitluse nelja-aastase ajaloo vältel pole ettevõtjad valitsusega varem nii rahul olnud kui praegu. Hea nali – valitsuse viimase kolme kuu tegevusega rahul olijaid on viimase (tormi-eelse) küsitluse järgi... 7%. 45% pidas valitsuse tegevust negatiivseks ja 48% neutraalseks.
Kui haarata siseminister Mart Helme sõnasabast, kes teisipäeval soovitas ettevõtjatel rahulikul ajal kasumi eest elektrigeneraatorid osta, mitte riigi peale loota, siis võib naljaga pooleks öelda, et 48% ettevõtjaid on „õige” suhtumise juba omaks võtnud. Ei lase valitsuse tegemistel või mittetegemistel ennast segada. Tõe huvides märgime, et peale siseministri on teisigi (ka väljastpoolt EKRE-t), kes arvavad, et on ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste endi asi oma hooned ja varustussüsteemid tormikindlaks muuta.
Selline suhtumine näitab nende inimeste eluvõõrust. Mõistlikul määral peab muidugi igaüks ise äärmuslikuks ilmaks valmis olema, kuid arvestage, et säärased tormid nagu nüüdne, mis tabas osa Lõuna-Eestist, on ikkagi harvad. Ei ole majanduslikult mõttekas investeerida miljoneid eurosid, ostes igale ettevõttele, hooldekodule ja koolile võimsad elektrigeneraatorid. Peale algse väljamineku kaasneks arvestav kulu ka generaatorite pidevas töövalmiduses hoidmisega. Enamik neist seisaks tõenäoliselt aastaid jõude.
Normaalne lahendus on parandada varustuskindlust terve võrgu, mitte üksiktarbijate tasemel. Selle seadmine nii heasse seisu, et elektrikatkestused ei veniks päevade pikkuseks ning et elektrist kriitiliselt sõltuvaid tarbijaid tabaksid need vaid harukordse ebaõnne korral.
Eesti elektrivõrkude kvaliteet ei kuulu praegu maailma parimate hulka. Seda enam oleks valitsusel põhjust saada ootamatult raskete tagajärgedega tormist valgustust ja korrigeerida mõnevõrra riigifirma Eesti Energia prioriteete. Eesti Energiast, mille tütarettevõtte Elektrilevi võrku suurem osa Eesti ettevõtteid ja kodusid on ühendatud, on mitu valitsust juba aastaid dividende lüpsnud. Mis oleks, kui võtaks dividende vähem ja teeks selle asemel elektrivõrgu maailma tipptasemel korda? Selle poolt räägib muu hulgas asjaolu, et kliimaprognooside järgi on oodata äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemist, kliimapoliitika aga võib mõne aasta pärast kaasa tuua elektriautode arvukuse hüppelise kasvu. Selleks tuleb valmis olla.
