Oliver Tsupsman

Viie-kuue nädala eest paljusid erutanud Tallinki ja Bolti riikliku tähtsusega rahahädad on nüüdseks lahenduse leidnud. Tallink saigi riigilt soovitud 100 miljonit eurot laenu, aga valitsuse põlatud Bolt kaasas 100 miljonit eurot omakapitali Briti investorilt.

Lõpp hea, kõik hea? Kahjuks ei saa seda öelda, sest nagu sõnas hiljuti Tallinkile tehtud „röövelliku” ja tagasi lükatud laenupakkumise autor Rain Lõhmus: „Tallinki mereületus pole veel lõppenud randumisega.”

Kriis ei ole veel läbi. On võimalik, et nii Tallinkil kui ka Boltil võib tekkida lisarahasüsti vajadus. Ja mitte ainult neil, vaid teistelgi Eesti suurettevõtetel, kellele ei pruugi tavalistest KredExi, EAS-i ja töötukassa abimeetmetest piisata. Näiteks nii Tallink kui ka Bolt on töötukassa töötasu hüvitise saajate eesotsas vastavalt 537 000 ja 682 000 euroga. Ent 100 miljoni euroga võrreldes on see peenraha.

Kuigi Bolt sai esialgu ise hakkama, ei saa üheselt öelda, et riik on õige otsuse teinud. Tuleviku võimalikule tulule on nüüd ju õigus Bolti raha paigutanud Briti investoril, mitte Eesti riigil. Tõsi, valitsuselt soovis Bolt nagu ka Tallink laenu, aga valitsus ei hakanud temaga alternatiive arutamagi (osaluse omandamist või mingit vahevarianti selle ja laenu vahel).

Riiklik investeerimisfond oleks Eesti suurfirmade toetamiseks asjalikum lahendus kui poliitiliselt laetud ja suunatud rahajagamine.

Eesti suurte ettevõtete rahapalvete, mida võib veel tulla, käsitlemine vajab süsteemsemat lähenemist. Tallinna börsi juht Kaarel Ots on pakkunud riikliku investeerimisfondi mõtte: raskel ajal investeerib riik professionaalsete fondihaldurite juhitud fondi kaudu raskustesse sattunud, aga jätkusuutlikesse Eesti suurettevõtetesse, heal ajal vähendab neid osalusi (eeldatavasti kasuga). Nagu Soomes riiklik valdusfirma Solidium. See oleks asjalikum ja riigile kasulikum lahendus kui poliitiliselt laetud ja suunatud rahajagamine.

Midagi säärast, aga kitsalt idufirmade sfääris tegi riik kümmekond aastat tagasi Arengufondi tütarfirma SmartCapi kaudu. Seda – nüüdseks KredExi tütarfirmaks maandunud fondi, mis ise enam otseinvesteeringuid ei tee – ei saatnud avalikkuse silmis suur edu, aga tegu polnud ka läbikukkumisega. Praegu, kus riigi osa majanduse püsti hoidmises on nagunii järsult kasvanud, ei oleks uus riiklik investeerimisfond kindlasti kurjast, vaid lisaks otsustesse ratsionaalsust ja läbipaistvust.