Isegi kui Taavi Aas kõigest hingest püüaks, on tal raske korruptsiooni välja juurida. See paistab olevat linnavalitsuse kultuuri osa.

Tänavu ilmsiks tulnud lood panevad küsima: kui suur osa linnavalitsuse ja Tallinna linna asutuste töötajaid saab üldse aru, mis on korruptsioon? Kas ei ole paljudesse pealinna keskerakondlastesse juurdunud arusaam, et natuke ikka võib?

Aas, kes on seni osanud kolleegide kuritarvitusi mitte märgata, ütles korruptsioonivastasest programmist rääkides, et eesmärk ei saa olla vähem ega rohkem kui see, et selliseid juhtumeid Eesti pealinnas ei oleks. Tore eesmärk, aga kunas see programm küll valmib, kui Keskerakond pole seni suutnud valmis saada isegi eetikakoodeksit, mida Yana Toom möödunud aasta augustis suure suuga lubas. Toimivat programmi on tükk maad keerulisem teha kui eetikakoodeksit.

Lootustandev polnud ka peaministri ja parteijuhi Jüri Ratase kiri „aatekaaslastele”. Ratase sõnul saatvat Aasa plaan selge sõnumi, et korruptsioonil pole meie pealinnas kohta. Paraku sisaldas kiri korruptsiooni taunimise kõrval sedavõrd palju Keskerakonna kiitmist, et korruptsioonijutt tundus otsekui suitsukate.

Aasa programmist kindlam ja tõhusam korruptsiooniravi oleks pealinna võimuvahetus. Kahju, et möödunud kohalikud valimised seda ei toonud.