Juba eelmine, 25 päeva kestnud streik ei keerelnud üksnes tervishoiutöötajate palga ja töökoormuse ümber, vaid keskendus vajadusele peatada arstide ja õdede väljaränne ning tervishoiusüsteemi lagunemine. Praegu on süsteemi üldine allakäik veelgi rohkem fookuses, kuigi läbirääkimised käivad ka tervishoiutöötajate palgatõusu ja uue kollektiivlepingu üle. Aga asi on takerdunud just tervishoiutöötajate nõudmisse, et valitsus langetaks konkreetsed otsused arstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Valitsuspoliitikud ja riigiametnikud tahavad vaidlust piirata üksnes palga ja töötingimustega, muu ei kuuluvat kollektiivläbirääkimiste juurde.