Peaprokurör Lavly Perling Foto: Rauno Volmar

Vajatakse kogenud ja tunnustatud juristi, kelle peaprokuröri ametisse määramise vastu EKRE ei oleks. See inimene peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega ja omandanud õigusalal vähemalt magistrikraadi. Kõik need ja veel mõned tingimused, välja arvatud EKRE-le meeldimise nõue, on sätestatud prokuratuuriseaduses.

Seaduses sätestatud nõudeid täidab praegune peaprokurör Lavly Perling kenasti, aga tema ametiaeg saab sügisel täis. Teoreetiliselt ei peaks see Perlingu jätkamist välistama, sest pole keelatud olla peaprokurör kaks ametiaega järjest. Näiteks Perlingu eelkäija Norman Aas oli. Samuti pole seni juttu olnud rohkematest peaprokuröri ametisse pretendeerijatest, kui mitte arvestada eile puhkenud spekulatsiooni, et EKRE kandidaadiks saab äsja SDE ridadest välja astunud Helve Särgava.

Peaprokuröri valimine ja määramine peaks olema läbipaistvam, aga praegu liigub asi kahjuks just kulissidetaguste kokkulepete poole.

Iseenesest on õige Mart Helme jutt, et Perling pole peaprokuröri ametisse ainus ja asendamatu inimene ning Kuu ei kuku Maale, kui ta ei jätka. Paraku kuulub Helme teine väide – EKRE-l on pakkuda inimesi eri ametikohtade täitmiseks, lausa paljude teiste ametikohtade täitmiseks – fantastika valdkonda. Võib-olla poliitilistele ametikohtadele, kus esmane on parteitruudus, aga mitte ametitesse, kus peamine on erapooletus, sõltumatus ja asjatundlikkus. Juba ministriportfellide jagamine, eriti IT- ja väliskaubandusministri lugu, näitas, et EKRE pink on väga lühike.

Sellepärast teeks EKRE teene Eesti riigile, mille paremaks muutmise eest ta väidab end seisvat, kui ei pööraks peaprokuröri ja teiste selliste ametikohtade täitmist poliitiliseks lehmakauplemiseks, kus ametisse ei saa mitte parimad, vaid ühele või teisele poliitilisele jõule lähedased inimesed. Ainuüksi asjaolu, et mõni kandidaat ühele või teisele erakonnale ei meeldi, ei tohiks talle küll kohe teed sulgeda.

Tõsi, asjaolu, et peaprokurör on abielus kaitsepolitsei asejuhiga, pole institutsioonide sõltumatuse seisukohast ideaalne. Kuid Eesti väiksuse tõttu ei saa selliseid olukordi alati vältida. Näiteks EKRE endagi ladvikus on kolm ühe pere liiget. Sõbrad, kui teil on peaprokuröri ametisse parem kandidaat kui Perling, öelge tema nimi välja. Peaprokuröri valimine ja määramine võiks olla läbipaistvam, aga praegu liigub asi hoopis läbipaistmatuse poole, sest ametialaste tugevuste-nõrkuste kaalumise asemel ähvardavad otsustavaks saada kulissidetagused kokkulepped selle ja järgmiste ametikohtade jagamise kohta.