Paljuski taandub arstide leidmine samadele küsimustele, mis tekivad üldse inimesi kahest suuremast linnast eemale meelitades. Kui head on piirkonna teed? Kui hästi pääseb laps kooli? Kui kaugel on lähim pood? Kui hea on internetiühendus? Milline on üldine õhkkond?

Arsti puhul lisandub veel üks oluline mõõde: vaja on arsti ennast. Terviseabi kättesaadavus on üks peamisi kriteeriume, mis pelutab Eesti inimesi maale kolimast. Kui tahes kõvasti maakoha või väikelinna stressivabam elu ka ei meelitaks, linnainimesel on raske ette kujutada olukorda, kus ka esmasele arstikonsultatsioonile pääsemine tundub otsekui loteriivõit.

Valitsusel, kes on seadnud eesmärgiks suunata inimesi maale tagasi, on teoreetiliselt hoovad muidugi olemas. Juba praegu kaalutakse nn tundrakoefitsienti. See tähendab, et arst, kes valib tööks perifeersema piirkonna, saaks kõrgemat töötasu.

Valitsus peab leidma lisaraha, et maal töötavaid perearste kõrgemalt tasustada. Ent see oleks vaid pool rehkendust.

See lisaraha tuleb leida. Kuid lihtsalt piirkonna järgi tasustamine oleks ainult pool rehkendust. Näiteks on patsientide nimekirjad erinevad. Ilmselgelt ei saa võrrelda asumeid, millest ühes annavad tooni noored ja terved inimesed ning teises eluõhtule jõudvad pensionärid. Tervisenäitajad erinevad Eestis drastiliselt: tervena elatud eluaastate poolest on parimal ja viletsaimal maakonnal jahmatav vahe – 20 aastat. See on terve inimpõlv. Arstide töö on seetõttu erinev.

Vaevalt suudetakse leida summat, millest perearstide maale suunamiseks piisaks. Perearstide kaebused ulatuvad palju kaugemale. Keegi ei taha töötada üksikpraksises, kus ei saa võtta puhkust ega ammugi ise haigeks jääda. Samuti vajavad arstid abi bürokraatiarindel: aruandeid ja raamatupidamist korraldades – kõiges, mis jääb väljapoole patsiendiga suhtlemist.

Enamik lahendusi vajab lisaraha. Kuid kui neid otsida tohtreid ennast maksimaalselt kaasates, pole üldse võimatu, et edaspidi võib ka Haapsalu osutuda sama populaarseks praksisekohaks kui Tartu.

Suur perearstide põud

786 perearstinimistut on Eestis

41 juhul hoolitseb patsientide eest ajutine asendaja

26 konkurssi on tänavu perearsti leidmiseks välja kuulutatud

19 neist on luhtunud