Julgustame kõiki siiski jääma terve mõistuse juurde, jätkama tavalist elu ja jätma end koroonaviirusse nakatumise kartuses isoleerimata. Viiruse inimeselt inimesele kandumise, nakkusohtlikkuse ja ravivõimaluste kohta on veel vähe teada ning Hiina andmed võib kahtluse alla seada, aga pange tähele – väljaspool Hiinat on nakatunuid ja surnuid seni siiski väga vähe. Ja Hiinaski möllab viirus eelkõige Hubei provintsis, mille pealinnast Wuhanist lugu alguse sai.

Kes ikkagi tahab oma elu ja tervise pärast muretseda, leiaks Eestist palju suuremaid ja reaalsemaid ohte kui praegune koroonaviirus. Näiteks gripiviirused, mille tõttu on Eestis sel hooajal hospitaliseeritud juba 223 patsienti. Gripi vastu vaktsineeritute osakaal on soovitatust palju väiksem, eriti eakate inimeste hulgas. Teine näide on äärmiselt nakkavad leetrid, mida möödunud aastal põeti Eestis 27 korral, aga vaktsineeritud laste osakaal on vähenenud alla epideemiate vältimiseks vajaliku 95%.

Hiina koroonaviiruspuhangu praeguses seisus ei ole Eesti inimestel vaja teha midagi erilist. Tehke sedasama, mida gripist hoidumiseks on vaja teha.

Koroonaviiruspuhangu praeguses seisus ei ole Eesti inimestel vaja teha midagi erilist. Tuleb regulaarselt käsi vee ja seebiga pesta, aevastades või köhides katta suu taskuräti või varrukaga. Mõistlik on ennast korralikult välja puhata, sest kurnatud ja nõrgale organismile on iga viirus ohtlikum kui tervele ja tugevale, ning haigeks jäädes võtta haigusleht, mitte „vapralt” tööl edasi käia.

Aga selleks puhuks, kui olukord koroonaviirusega või mingil muul põhjusel hulluks läheb, tasub lihtsalt meelde tuletada, mida päästeamet möödunud kevadel oma kriisivaru-kampaanias koju varuda soovitas.