Juhtkiri: pikk maa Põhjamaadeni
Hiljutine naistepäev paneb küsima: kas viimastel riigikogu valimistel läks naiste esindatusega midagi paremaks? Valimisdebattides oli naisi näha meestest oluliselt vähem, kuid parlamenti ikkagi mõni pääses.
Viimase koosseisu 18 asemel on nüüd naisi 23. Kuid olgu öeldud, et see arv kehtib ainult enne ministrikohtade jagamist ja asendusliikmete saabumist ning eeldatavaid loobumisi. 11 574 häälega kolmanda tulemuse saanud keskerakondlane Yana Toom läheb arvatavasti Euroopa Parlamenti tagasi. Keit Pentus-Rosimannus jääb ilmselt ikkagi ministriks ja nõnda edasi.
Omamoodi kurvastav on see, et 14-liikmelises Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonis on ainult üks naine – poliitikas verivärske Maire Aunaste, kelle puhul näikse põhimotiiviks olevat valik, mida ta ise sõnastas „riigikogu või hooldekodu”. Samal ajal jäid välja fraktsiooni aseesimees Kaia Iva, Liisa Pakosta, Reet Roos, Annely Akkermann. Ene Ergma loobus ise.
Sotsiaaldemokraatidel, kes on võrdõiguslikkuse teemal kõvasti kella löönud, on praeguse seisuga 15-liikmelises fraktsioonis ainult kolm naist. Muidugi, ka fraktsioon jäi väiksemaks. Aga arvestades, et naisi on pool valijaskonda, võiks mõelda, miks ei võiks neid sealgi olla pool.
Paremini esinesid reformierakondlased, kelle seas said tublisti hääli ka sellised uustulnukad nagu Eesti Laulu pikaaegne produtsent Heidy Purga (3283 häält) ja kommunikatsiooni-spetsialist Liina Kersna (2387). Keskerakondlaste seas on praegu seitse naist, tuntumad said sisse. EKRE fraktsioonis pole ainsatki naist, Vabaerakonna väikses kaheksaliikmelises fraktsioonis on neid aga koguni kolm.
Jah, võib ju öelda, et rahvas valis niimoodi ja kritiseerida pole midagi. Aga pandagu naisi rohkem esinumbriteks! Küll nad siis rohkem tähelepanu võidavad ja hääli koguvad. Naised said praegu kenasti riigikogusse ikkagi nendes erakondades, kellel on niigi palju kohti. Teiseks võiksid naised ise vabaneda kujutelmast, et poliitika on meeste asi. Praegu naised sageli naisi ei vali. Aga kindlasti võiksid nad otsust langetades ka seda silmas pidada. Omaenda sugu sobimatuks pidada on väär ja iganenud.
Naiste esindatus riigikogus on praegu muidugi suurem kui 20 aastat tagasi – siis oli neid 12. Aga Põhjamaadeni on rohkem maad, kui kilomeetrite järgi eeldaks.
