Praegu on plaanilise ravi taastamine juba tähtsam kui kuu aega tagasi. Ka arstide oskused lähevad rooste, kui paus venib liiga pikaks. Foto: Andres Putting

Eile riigikogule aru andes ütles peaminister Jüri Ratas, et plaanilise ravi taastamine on tähtis ja „neid samme tuleb hakata astuma lähinädalatel”. Väga õige – selle täpsustusega, et samme võiks hakata astuma isegi lähema nädala jooksul.

Juba üle kuu aja on kogu tähelepanu pööratud koroonaviirusele, ent nagu kirjutas teisipäeval Eesti Päevalehes Eesti Tervise Fondi juhataja Eero Merilind: „Seni on kroonilised haiged (õnneks) hästi vastu pidanud, aga kui eriolukord kestab veel pikalt, siis seisundid hakkavad kulmineeruma, sest südamehaiged, diabeetikud, neeruhaiged, vähihaiged ei ole kuhugi kadunud.”

Muidugi tuleb kiiresti liikuda plaanilise ravi taastamise poole. Ja ravivajaduse katmiseks tuleks julgelt kasutada ka erakliinikute ressurssi.

Esialgu oli nende inimeste tagaplaanile jätmine põhjendatud, sest keegi ei teadnud, kui suureks koroonaepideemia Eestis paisub. Haiglad valmistusid haigete suureks tulvaks. Praeguseks on olukord muutunud. Esiteks, haiglaravi vajavaid koroonahaigeid ei ole õnneks nii palju, kui esialgu kardeti. Selle nädala alguses oli ainult Kuressaare haiglas täidetud üle poolte neile ettevalmistatud kohtade, kolmes haiglas 11-st olid need kohad kõik tühjad. Teiseks, praegu on plaanilise ravi taastamine juba tähtsam kui kuu aega tagasi. On ju selles suur vahe, kas vajalikku ravi lükatakse edasi näiteks neli või 14 nädalat. Kolmandaks, ka arstide oskused lähevad rooste, kui paus venib liiga pikaks. Näiteks kirurgidel on enese vormis hoidmiseks vaja lõikusi teha regulaarselt, suurte pausideta.

Niisiis, haigekassa põhilised lepingupartnerid – haiglavõrgu arengukava haiglad – võiksid juba praegu hakata osaliselt täitma oma tavaülesandeid. Kui kunagi, näiteks sügisel, peakski tulema teine koroonalaine, saab nad ju vajaduse korral jälle koroonakeskseks teha.

Veelgi ilmsem on vajadus erakliinikute puhul, mille tegevust on riik piiranud ja päris paljude asjatundjate arvates sellega üle pingutanud. Nüüd oleks juba küll aeg lubada neil tegevust jätkata. Veelgi enam: kuna suurhaiglad jäävad vähemalt osaliselt veel tükiks ajaks koroonalainele, oleks mõistlik pakkuda erakliinikute kaudu ka haigekassa rahastatud ravi. Erahaiglate kõrvalenügimine oli haigekassa puhul küsitav samm juba enne koroonakriisi, aga praegu on nende ressursi alakasutamine täiesti põhjendamatu.