Juhtkiri: Presidendi õige otsus
President Toomas Hendrik Ilves põhjendas otsust seadus välja kuulutamata jätta vastuoluga põhiseaduses sätestatud ülikoolide autonoomiaga. Nimelt hakkaks ülikoolide rahaasjade üle otsustama valitsus, kuid põhiseaduse järgi peaks seda tegema riigikogu. Mitte täitevvõim, kes võiks tunda liigset ahvatlust ülikoolidele suuremat survet avaldada.
Presidendi osutatud puuduste likvideerimine võib tunduda lihtne. Kuid loodetavasti avab seaduse uus läbiarutamine riigikogus tee ka teiste sisuliste küsimuste arutamiseks. Et kaaluda: kas uus seadus teeb praegust olukorda paremaks?
Praegu, mil ligi pooled tudengid maksavad õppemaksu ning 56-eurost õppetoetust saab vaid 15 protsenti õppureid, on ülikooliõpingud paljudele tudengitele vaid kõrvaltegevus töölkäimise kõrvalt. Tänase Eesti Päevalehe arvamusküljel kirjeldab seda olukorda ilmekalt Tartu ülikooli filosoofia õppejõud Roomet Jakapi, kes räägib tudengitest, kes katkestavad vestluse õppejõuga, sest neil tuleb parajasti teha viieminutine töökõne.
Mida pakub meile uus seadus (koos lisanduva õppetoetuste paketiga)? Seda, et 2013. aastal oleks kõrgharidus kõigile tasuta. Need, kes soovitud erialale sisse ei saa, ei saaks enam end ülikooli „sisse osta”. Tudengid peaksid täitma õppekava semestris sajaprotsendiliselt – need, kes saavad alla 30 punkti, peaksid puudujäävate punktide eest trahvi maksma. Ja 20 protsenti tudengeid saaks 135-eurost õppetoetust (tingimusel, et sissetulek pereliikme kohta jääb alla vaesuspiiri, s.t alla 280 euro kuus).
Kõige kitsamatest oludest pärit tudengite elu läheks tänu reformile kindlasti paremaks. Aga kõik ülejäänud, kes juhtumisi ei ole pärit allpool vaesuspiiri elavast perest ja kes praegu selleks, et ära elada, õpingute kõrvalt tööl käivad, riskiksid saada õppekava mittetäitmise eest trahvi – mille suurus ja rakendamine on pealegi täiesti ebaselge.
Kasulikum ja turvalisem oleks täita õppekava sajaprotsendiliselt ja kehvadele hinnetele kui näiteks 70-protsendiliselt ja hiilgavatele hinnetele. Ehk siis: vähem valikuvabadust, rohkem rühkivat keskpärasust.
