Juhtkiri: presidendi valimine olgu sirgjoonelisem

Allar Jõks, Mailis Reps või Eiki Nestor?

Nemad astuvad täna presidendivalimiste esimeses voorus lavale, aga nende seast Eesti tulevane president kõigi eelduste kohaselt ei tule. On kõigiti põhiseaduspärane, et kui riigikogu ei suuda ei esimeses, teises ega kolmandaski hääletusvoorus presidenti valida, siis toovad erakonnad läbikukkunute asemel välja uued kandidaadid ja president selgub alles 24. septembril valimiskogus. Seaduspärane küll, aga kas ka mõistlik? Kas poleks parem, kui saadaks hakkama nii nagu 2011. aasta – erandlikel – presidendivalimistel, kus president valiti juba riigikogu esimeses voorus?

Kui lähtuda riigireformi vaimust, mille järgi tuleb Eesti riigi pidamine taskukohaseks reformida, on vastus ühene: praeguse põhiseaduse raames võiks norm olla presidendi valimine riigikogus, mitte valimiskogus. Valimise valimiskogusse veeremine tähendab riigile ­lisakulutusi, aga ka seda, et veel kuu aega on erakonnad ning paljud riigikogulased ja kohalikud poliitikud suuresti hõivatud presidendivalimistega, ehkki ka muud tööd ootavad tegemist. Näiteks haldusreform ja palju muud.