Riigipea Kersti Kaljulaid elab Nõmmel ja töötab Kadriorus. Tema kantselei on öelnud, et nemad praegu presidendile residentsi rajamist vajalikuks ei pea, pidades silmas Rocca al Maresse kavandatud Liberty mõisa renoveerimist selleks otstarbeks.

Kuidas siis nii? Kas tõesti peab valitsus tegutsema nagu Prantsuse kuningad, kes küüditasid paavstid Roomast Prantsusmaale nn Avignoni vangipõlve? Nõustuma peab nendega, kes osutavad, et lahendus peab olema tulevikku suunatud, mitte kohanema praeguse presidendi juba langetatud valikutega. Sest seisus kohustab ja presidendiseisusega kaasnevad peale võimaluste ka piirangud. Kes sellesse ametisse astub, annab suuresti ka nõusoleku, et kindlates valdkondades sekkutakse tema valikutesse.

Küsimus pole selles, kas kodanik Kersti Kaljulaid vajab residentsi. Eesti Vabariigi president vajab seda.

Praeguse olukorra jätkumise korral tekib hulk julgeolekuküsimusi, sest teadupärast on president turvatav isik. Teiseks, üsna sageli on ka tema külalised turvatavad isikud ja Eesti Vabariik vastutab oma külaliste julgeoleku eest. Ekspoliitik Rein Lang on osutanud, et kui mõni Lasnamäe korteris elav isik peaks presidendiks saama, tuleks ehk terve trepikoda tema julgeoleku tagamiseks tühjaks kolida. Seepärast on residentsi loomine hea mõte.

Teiseks, riigipea residents aitaks vähendada riigi raha kuritarvitamise kahtlusi, mis riigipeade eramute puhul teisteski riikides tekkima kipuvad. Endisele presidendile Toomas Hendrik Ilvesele kuuluva Ärma talu juhtum, kus võõrustati Eesti riigi külalisi, kasutades eraobjekti avalikes huvides, on üks selline näide, mis on kaasa toonud palju ebameeldivusi. Avaliku ja erarahakoti vahel selge piiri hoidmine on vajalik ettevaatusabinõu ning parem on mingit segast tsooni üldse mitte tekitada. President on ikkagi riikluse jõuline sümbol ja lubades seda sümbolit määrida, määrime paratamatult ka Eesti riiklust. Küsimus pole selles, kas kodanik Kersti Kaljulaid vajab residentsi. Eesti Vabariigi president vajab seda.