JUHTKIRI | Reinsalu võimuses on ära hoida valitsuskriis
Möödunud kolmapäeval kirjutasime, et lähtudes põhimõttest „Kes nõuab midagi teistelt, peab seda nõudma ka endalt” oleks justiitsminister Urmas Reinsalul põhjust tagasi astuda. Nüüdseks on Reinsalul põhjust tagasi astuda ka valitsuskoalitsiooni tervise huvides.
Reformierakonna riigikogu fraktsioon eesotsas Jürgen Ligiga esitas reedel Reinsalule ultimaatumi, et kui too esmaspäevaks tagasi ei astu, annavad nad sisse umbusaldusavalduse. Ligi puhul rõhutaksime erinevalt peaminister Jüri Ratasest ka tõsiasja, et Ligi oli 2014. aastal ise samasuguses olukorras, palus vabandust ja astus tagasi, et „valitsusel oleks rahulikum edasi töötada”. Ratas mäletab tollest episoodist millegipärast ainult esimest poolt, sest kirjutab: „Kivirahega on alustanud mitmed poliitikud, kes on ise sageli silma paistnud just šovinistlike, rahvuslikku vaenu õhutavate ja poliitilisi oponente alandavate sõnavõttudega.”
Asi pole pelgalt sarnastesse juhtumitesse võrdselt suhtumises, vaid selles, et valitsusel oleks seegi kord rahulikum edasi töötada, kui patuoinas ise tagasi astuks. Kui asi läheb umbusalduse avaldamiseni, on selle õnnestumine tõenäolisem kui hiljuti Kadri Simsoni puhul. Sotsiaaldemokraatide hulgas on Reinsalu tagasiastumise veendunud pooldajaid ja tõenäoliselt ei visku ka Keskerakonna fraktsioon ühel meelel IRL-i ülbe ministri kaitsele. Reinsalu õlekõrs on see, et opositsioon ei pruugi seekord hääletada sama üksmeeselt kui Simsoni hääletuses – Tiit Ojasoo ja vägivalla küsimusest ootamatult sündinud poliitilises kriisis on tavapärane rindejoon segi pööratud.
Niisiis, kui Reinsalu tagasi ei astu, võidakse teda osa koalitsioonisaadikute häältega seda tegema sundida. See koalitsioonisisest usaldust loomulikult ei suurenda. Seda ei tee isegi ebaõnnestunud hääletus, kus koalitsioon pole ühtne. Kuna lähisuhtevägivalla vastu võitlemine on ammune SDE teema, kaotaksid sotsid üksmeelselt Reinsalu toetades oma näo.
Isegi kui Reinsalu põrutav arvamusartikkel kõrvale jätta, saab ta ministriametisse sobivuse kahtluse alla seada. Näiteks aastalõpu tehingud kirikutega vormistas ta viisil, mis kõigutab Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse põhimõtet, ehkki IRL-ile ja erakonnajuht Helir-Valdor Seederile peaks see olema püha asi. Kahtlust, et tehinguga osteti hinge vaakuvale erakonnale toetust, süvendab see, et tavaliselt päevapoliitikast pigem eemale hoidvast EELK-st tuli nädalavahetusel Reinsalule lausa kaks toetusavaldust: kirikujuht Urmas Viilmalt ja EELK perekeskuse juhatajalt.