Tõsiasi, et valitsuse moodustavad värske korruptsioonikahtlustuse saanud Keskerakond ja minevikus oma mainet rahastamisskandaalidega määrinud Reformierakond, teeb tuska isegi neile, keda eelmise koalitsiooni lagunemine rõõmustab. Kui uuelt valitsuselt tugevat ja usutavat korruptsioonivastast programmi ei tule, jääb ta neis küsimustes opositsiooniparteide ja ajakirjanduse pideva tule alla.

Õnneks on olemas mitu lihtsat sammu, millega valitsus saab osa kriitikat kõrvaldada. Üks ja kõige lihtsam on see, et Keskerakond ei saa siseministri ega justiitsministri portfelli.

Kaadrivalik on kõige silmatorkavam asi, millega saab näidata, et soovitakse tõesti korruptiivsetest kommetest lahti öelda.

Teine ja samuti üsna lihtne samm oleks, et ministrikohtadele ei panda määritud mainega poliitikuid. Nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna eesotsas on neid, kes küll unistavad ministrikarjäärist, kuid võiksid poliitika ja oma erakonna maine puhastamise nimel valitsusest kõrvale jääda. Nende hulgas peaks olema ka valitsusläbirääkimisi Keskerakonna poolt juhtiv Mailis Reps, kelle eksimused haridus- ja teadusministeeriumis on ikka väga värsked.

Kallas ja Reps, andke uutele, puhta mainega inimestele võimalus ennast näidata ja tõestada. Miks mitte kutsuda mõni minister ka väljastpoolt oma parteisid? Näiteks eelmist väliskaubandus- ja IT-ministrit, erakonnatut Kaimar Karu meenutatakse IT-ringkondades siiani hea sõnaga. Kaadrivalik on kõige silmatorkavam asi, millega saab näidata, et soovitakse tõesti korruptiivsetest kommetest lahti öelda.

Kolmandaks, valitsusleppes olgu erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) tugevdamise punkt ja lubadus muuta koroonakriisi majanduslikud abimeetmed korruptsioonikindlamaks. Poliitikute muutumise soovi siirust näitaks seegi, kui Reps ja Jüri Ratas kuulutaksid mulluse kavatsuse ERJK laiali saata selge sõnaga ekslikuks.