Ka tuleva aasta riigieelarve on liiga läbipaistmatu. 143 miljoni euro suurust rahaeraldist ei tohiks kirjutada eelarvesse ilma vähimagi selgituseta.

Eesti riigieelarve puudulikud ja ebaühtlased selgitused on krooniline, mitte esmakordne probleem. Spetsialistide ringis ja ka riigikogus on sellest aastaid räägitud. Praegunegi riigikogu arutas 2016. aastal olulise tähtsusega riikliku küsimusena raportit „Fiskaalpoliitika paradigma võimalikest muutustest Eesti parlamentaarses süsteemis”.

Üht-teist ongi muutunud: osa ministeeriume on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele, mis tähendab kulude näitamist tulemusvaldkondade kaupa, ja ülejäänud on sinnapoole teel. Idee järgi peaks tegevuspõhine eelarve kaasa tooma raha efektiivsema kasutamise, sest igale tulemusvaldkonnale on seatud hõlpsasti jälgitav ja mõistetav eesmärk. Ent idee ei pruugi alati toimida. Näiteks kas ikka oleks hea, kui praegu veel vana süsteemi kasutavalt justiitsministeeriumilt rahaeraldisi saavate MTÜ-de nimekirja asemel näeksime edaspidi üksnes tulemusvaldkondi? Võimul olijatel on sel juhul lihtsam toetada oma lemmik-MTÜ-sid ja rajada uusi kaheldava otstarbega instituute.