JUHTKIRI | Riigieelarve seletuskiri olgu ikka selge
Peaminister Jüri Ratas nimetas 2019. aasta eelarvet riigieelarveks kõigile Eesti inimestele, meie ristisime selle hiljuti peamiselt aktsiisipoliitika tõttu riigijuhtimise pausi eelarveks. Pärast eelarveprojekti ja selle seletuskirjaga põhjalikumalt tutvumist pakume veel üht hüüdnime: segaste selgituste eelarve.
Kõige drastilisem näide on 143 miljoni euro eraldamine Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks. Selle kohta ei leia seletuskirjast ühtki selgitavat sõna (ega ole neid tulnud meie pärimiste peale ka rahandusministeeriumist), kuigi tegemist on tohutu suure summaga. Võrdluseks: peretoetusi on tuleval aastal kavas maksta 300 miljonit eurot ja vanemahüvitisi 247 miljonit eurot. Eesti Energia loo teeb veelgi salapärasemaks asjaolu, et samalt ettevõttelt ootab riik tuleval aastal eelarvesse kümneid miljoneid eurosid dividendi. Kas Eesti Energiast tehakse puhver, mille kaudu eelarve tasakaalu trikitada, kui makse laekub vähe? Aktsiakapitali tehtavat sissemakset ei käsitleta ju eelarvekuluna, kuid dividendi käsitletakse eelarvetuluna. Raamatupidamisega trikitamine on mingil määral aktsepteeritav, aga neid võimalusi ei tohiks ammendada majanduslikult heal ajal, nagu praegu, vaid peaks hoidma kriisi puhuks.
Eesti riigieelarve puudulikud ja ebaühtlased selgitused on krooniline, mitte esmakordne probleem. Spetsialistide ringis ja ka riigikogus on sellest aastaid räägitud. Praegunegi riigikogu arutas 2016. aastal olulise tähtsusega riikliku küsimusena raportit „Fiskaalpoliitika paradigma võimalikest muutustest Eesti parlamentaarses süsteemis”.
Üht-teist ongi muutunud: osa ministeeriume on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele, mis tähendab kulude näitamist tulemusvaldkondade kaupa, ja ülejäänud on sinnapoole teel. Idee järgi peaks tegevuspõhine eelarve kaasa tooma raha efektiivsema kasutamise, sest igale tulemusvaldkonnale on seatud hõlpsasti jälgitav ja mõistetav eesmärk. Ent idee ei pruugi alati toimida. Näiteks kas ikka oleks hea, kui praegu veel vana süsteemi kasutavalt justiitsministeeriumilt rahaeraldisi saavate MTÜ-de nimekirja asemel näeksime edaspidi üksnes tulemusvaldkondi? Võimul olijatel on sel juhul lihtsam toetada oma lemmik-MTÜ-sid ja rajada uusi kaheldava otstarbega instituute.