Juhtkiri: Riigieksamite veidrused
Nii õpetatakse ja kontrollitakse matemaatikateadmisi nii kitsa kui ka laia ainekava järgi ja Tallinna tehnikaülikool korraldab veel laia kava järgi oma matemaatikaeksami. Ühe eksami asemel on koguni kolm.
Kitsa ja laia matemaatikaeksami probleemi eest hoiatati ja see ongi oodatult tekkinud. Muidugi, ega see iseenesest paha ole, kui üliõpilaskandidaadid rohkem kordi eksameid teevad, lihtsalt süsteem kohtleb kandidaate erinevalt – mõnele piisab kevadisest eksamist, teised saavad hilisema proovilepanekuga sisse ja kogu riigieksamite idee muutub ähmaseks.
Küsimusi tekitab ka see, mis toimub Tartu ülikoolis. Seal on matemaatikaeksam justkui kõike asendav valuuta – selle järgi otsustatakse nii kandidaatide ajaloo-, geoloogia-, geograafia- kui ka bioloogiateadmiste üle. Huvitav, miks siis mitte ka tulevasi lavakooli näitlejaid integraalide tundmise põhjal selgitada? „Üks number sobib kõigile” lahendused olid paraku need, millest rektor Volli Kalm valimisdebatis küll midagi ei iitsatanud.
Praegune riigieksamite süsteem pole ei fakultatiivsem ega loovam kui varasem, vastupidi. Kui varem tuli teha viis riigieksamit, millest kolm sai valida, siis nüüd on riigieksameid kolm, ülejäänud on koolieksamid. Seega puudub meil mitte-riigieksamites varasemaga samaväärne seirevõime.
Tegelikult on see absurdne – kõikjal mujal elus panustame suuremale valikuvabadusele, usume inimeste enda suutlikkusse leida sobilik riidetükk, saiapäts, eluala, elukaaslane, kuid riigieksamite puhul ei usu haridusministeerium millegipärast õigusesse erinevaid alasid valida. Ometi peaks ju selge olema, et riigina vajame ennekõike loovaid lahendusi, inimeste vabadest valikutest võrsuvat tulemust.
Kummalisi lahendusi on veel. Võtame kasvõi selle, et tänavused riigieksamid loeti sooritatuks, kui eksami sooritaja sai vähemalt ühe punkti. Selline korraldus häbistab Eesti hariduspoliitikat ja muudab igasuguse jutu nõudlikkusest ja hariduse kvaliteedist kummaliseks. Muidugi ei pääse selle ühe punktiga edasi kuhugi, kuid eksamilävend ei peaks olema ka nii laiskvorste rõõmustavalt madal.
