JUHTKIRI | Rohkem vaba turgu energiamajandusse
Kunagisel tuumaelektririigil Leedul on energeetikaminister (ja -ministeerium). Eestil ei ole. Tuumajaama Leedu Euroopa Liidu survel küll sulges, kuid see-eest on Leedu olnud Brüsselis edukas oma Klaipėda LNG-terminali kasuks lobistamisel, segades sellega ühtse Balti-Soome gaasituru loomist ning Eesti ettevõtjate plaane.
Tänases Eesti Päevalehes kirjutame rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse tellitud analüüsist, milles energiapoliitika konsultant ja professor Andrei Belõi soovitab ka Eestil luua eraldi energeetikaministri ametikoha või lausa ministeeriumi, et meie riik suudaks oma huve ja vajadusi selles valdkonnas senisest paremini maksma panna – nii rahvusvahelises plaanis kui ka kohalike suurettevõtete ees.
Belõi usku, et energeetikaminister olukorda märgatavalt parandaks, me ei jaga. Pigem tekitaks see poliitikutes soovi veel üks-kaks ministriportfelli juurde teha, et neid jätkuks koalitsioonipartneritele võrdselt, kuigi kompetentsete inimestega ei suudeta juba kõiki praeguseidki ministrikohti täita.
Küll aga saab eelkõige veeldatud gaasi (LNG) teemaga tegeleva Belõiga nõus olla selles, et Eesti energiajulgeoleku tagab kõige paremini rahvusvaheline vaba energiaturg. Turg, kus oma kaupa pakub hulk ettevõtteid, kellest ükski pole sellises positsioonis, et tarbijatele kahjulikke tehinguid peale suruda. Sellest ideaalist kõige kaugem energiaturu osa on meie regioonis gaasiturg, kus ei ole sellist tarnijate paljusust ega nii häid riikidevahelisi ühendusi kui elektriturul.
Kuna maagaasi on Eesti seni ostnud peamiselt ainult Venemaalt, kes on gaasitarneid siin-seal poliitilise surve avaldamiseks kasutanud, on gaasil kui kütusel Eestis üsna halb maine. Isegi Põxiti puhul pole gaas jutuks tulnud – ikka tuul ja päike, puidu põlevkiviahju ajamine või uljamates mõtetes tuumajaam. Ent taastuvate energiaallikate kõrval on Euroopa Liidus ka gaas, eriti veeldatud kujul, üsna koššer. Kui on olemas LNG-terminalid, saab seda hõlpsasti importida näiteks USA-st, mitmekesistades oma energiaallikaid (ja andes ühtaegu ninanipsu Venemaale).
Euroopa energiamajanduse suurte muutuste tõttu võib uute arengute maha magamine või eiramine valusalt kätte maksta. Nagu juhtus tänavu põlevkivienergeetikas.
