Pilt on illustratiivne. Foto: Eero Vabamägi

Sõjalennukid muutsid oma kurssi veidi enne Rootsini jõudmist, põhjustades rahulikes põhjamaalastes kenakese võdina. Kellelgi polnud kahtlust, et tegemist oli jõudemonstratsiooniga.

2014. aasta septembri keskel tungisid kaks Vene lennukit Su-24 Ölandi saare lähistel korraks Rootsi õhuruumi. Sama aasta oktoobris said Rootsi riigiametid info, et nende rannasaarestikus, üsna Stockholmi lähistel on tegutsenud võõras allveelaev, mida siis hulk päevi otsiti. Detsembri keskel oli SAS-i lennuk lähedal kokkupõrkele Vene sõjalennukiga.

Sellised on faktid. Arvate, et „Svenssonitemaa” hakkas end seetõttu sõjaliselt liigutama? Võttis tarvitusele tugevamad meetmed enda turvamiseks, protestib välispoliitiliselt oma territoriaalse terviklikkuse kaitseks ja otsib võimaliku ohustaja vastu liitlasi?

Otse vastupidi. Rootsi välisminister Margot Wallström kinnitas Rootsi ajalehe Expressen andmetel Venemaale, et Rootsi lennukid ei maandu eelseisva õppuse käigus Eesti Ämari baasis. Et rootslased Eestisse ei lendaks, oli kuuldavasti Venemaa nõudmine.

Eestil pole põhjust alahinnata Rootsi senist panust Läänemere julgeoleku tagamisse. Ka Eesti kaitseväe relvastusest on ju suur hulk just Rootsi päritolu. Kuid välisminister Wallströmi tegevus mõjub üsna „finlandiseerunult” või sobiks pigem mõnele rahvademokraatiamaale. Võib öelda, et venelased on saanud õppetunni: laiamine ja jõu näitamine mõjub. Sellega saab, mida vaja. Kuid paraku ei too see käitumine pikemas perspektiivis rahu, vaid pigem õhutab Venemaa sõjakust.

Õnneks ei arva kaugeltki kõik rootslased, et niisugune peabki olema loomulik käitumisjuhis. Sellele tuli parim kommentaar Rootsi Rahvapartei liikmelt Jan Björklundilt: „Venelaste tegevus ei ole imelik. Imelik on Rootsi valitsuse tegevus, et õppust kohandatakse venelaste nõudmistele.”

Unustage jutud Rootsi lähendamisest NATO-le. Praegusel Rootsi valitsusel on teised prioriteedid. Ja paraku ka väärtused, mis premeerivad jõuga laiutajaid. Jääb üle üksnes loota, et Eesti, mis on võtnud sihiks olla Põhjamaade moodi, ei hakka Rootsi välispoliitikat matkima. 

Hirmutamisest

Rootsi reaktsioon õpetab Venemaale, et laiamine ja jõu näitamine mõjub.

Jääb üle üksnes loota, et Eesti ei hakka Rootsi välis- poliitikat matkima.