JUHTKIRI | Rüütli tähtis, aga riiklikult unustatud juubel
Täna saab Arnold Rüütel 90-aastaseks. Iga inimese selline tähtpäev väärib tähele panemist, eriti veel, kui ta on Eesti ajaloos tähtsat rolli mänginud. Palju Eestil neid riigipäid siis on, kes oleksid saanud oma 90. sünnipäeva tähistada? Rüütel on praegu ainus ja lisa niipea ei tule, sest Toomas Hendrik Ilves saab tänavu alles 65-aastaseks ja Kersti Kaljulaidist on juubelisünnipäevade kontekstis liiga vara rääkida.
Pealegi on hilisematel presidentidel raske omandada Rüütliga võrreldavat ajaloolist kaalu. Lihtsalt sündmused pole enam nii pöördelised kui Rüütli Eesti ülemnõukogu presiidiumi esimeheks (1983–1992) ja Eesti Vabariigi presidendiks (2001–2006) oleku aegu. Meediakajastust on Rüütel ja ta juubel pälvinud üksjagu – näiteks tänasest Eesti Päevalehest leiate Maire Aunaste intervjuu juubilariga. Napib aga riiklikku tähelepanu.
Möödunud nädalavahetusel toimus Tartus küll Arnold Rüütli sünnipäevale pühendatud kahepäevane konverents „90 aastat Eesti elu”, kus tervitussõnad ütles ka president Kersti Kaljulaid. Kuid see oli MTÜ 20. Augusti Klubi, mitte riigi ettevõtmine ja tunnustus. Omniva andis äsja välja Rüütli kujutisega postmargi, aga seegi ei kvalifitseeru päris riiklikuks tähelepanuks.
Asi pole üksnes riiklikes auavaldustes. Rüütel on Eesti ajaloo otsustavatel momentidel kaks korda edukalt täitnud ühiskondlike vastuolude lahendaja rolli. Vahest saaks tema (ja ta juubel) seda rolli täita kolmandatki korda, jahutades praegust EKRE pooldajate ja vastaste vahelist vimma? Praegune EKRE auesimees Rüütel on varemgi vastuolulistes olukordades olnud. 1990-ndate alguses oli ta nomenklatuurikommar, kes aitas Eestil veretult iseseisvuse taastada. 2003. aastal oli Rüütel endisest kommarist „teise Eesti” president, kelle toetus Euroopa Liitu astumisele kallutas pikka aega üsna euroskeptilise Eesti referendumitulemuse kindlalt liitumise kasuks (67% vs. 33%). Teisisõnu: elulooliste andmete järgi n-ö eilse päeva inimese abiga on Eesti riik tegelikult astunud kaks tähtsat sammu edasi.
Rüütli paradokside ritta sobib ka tõsiasi, et tema osalusel on toimunud Eesti kõige konkurentsitihedamad presidendivalimised. 1996. aastal kaotas ta valimiskogus Lennart Merile 126 : 196, 2001. aastal võitis valimiskogus Toomas Savi 186 : 155 ja 2006. aastal kaotas valimiskogus Ilvesele 162 : 174. Kasvaks ometi Eestisse veel poliitikuid, kes peavad presidendiameti pärast selliseid duelle! Palju õnne sünnipäevaks, president Rüütel!
