JUHTKIRI | Saab hakata arutama, kas tuleb U- või V-tõus
Juba mitu aastat on arutatud, kunas ja millest vallandatuna tabab Euroopa või terve maailma majandust jälle üks korralik kriis. Aasta-kaks tagasi peeti tõenäoliseks päästikuks Itaalia suurt riigivõlga, samuti USA ja Hiina kaubandussõda. Hiina majanduse langust ja selle globaalseid tagajärgi on nõrgema närviga äri- ja majandustegelased kartnud juba 2000. aastatest. Ja isegi tugeva närviga tegelastes tekitab juba mitu aastat rahutust majanduse keskpärast seisu arvestades tormakas varade – aktsiate, kinnisvara jne – hindade tõus.
Seetõttu võib äsjaseid aktsiabörside ja nafta hinna vabalangusi jälgides isegi mingil määral kergendust tunda. Kardetu on nüüd käes. Saab hakata arutama, kas taastumine tuleb U- või V-kujuline.
Kergendust tunda on siiski veel vara, sest nagu tänasest Eesti Päevalehest võib lugeda, ei julge keegi veel kindlalt ennustada, mis saab edasi. Hakkame ju alles lähinädalatel tunda saama, kui kõvasti piiravad Eesti ettevõtete tööd veebruaris Hiinast teele panemata jäänud tootmissisendite tarned. Samuti pole oma viimast sõna öelnud koroonaviirus – kas see taandub Euroopas kevade saabudes või jääb turismi- ja meelelahutusäri ning tarneahelaid pikemaks ajaks painama.
Peab arvestama, et kõigi mõjude ja kõrvalmõjude selginedes võib majanduskasv kaotada kiirust märksa rohkem kui ainult 1%.
Swedbank avaldas möödunud nädala lõpus julge kiirhinnangu, et kõige tõenäolisema stsenaariumi korral näpistab koroonakriis tänavu Eesti majanduskasvust 1%. Nii et 3,4% asemel kasvab majandus 2,4%. Võrreldes 2008.–2009. aasta kriisiga, kui majandus langes aastas vastavalt 5,1% ja 14,4%, poleks 1% aeglustumine kõnelemist väärt. Kahjuks peab arvestama, et kõigi mõjude ja kõrvalmõjude selginedes võib majanduskasv kaotada kiirust märksa rohkem kui ainult 1%. Elame-näeme.
Samal ajal on koroonakriisil ka häid mõjusid. Näiteks lennuliikluse ja üldse transpordi vähenemine lükkab maailma sinnapoole, kuhu CO2 emissiooni vähendamiseks peakski liikuma. Iseasi, kui kauaks uued käitumisharjumused pärast viiruse seljatamist püsima jäävad.
Ja veel: koroonakriis võib väikest riigivõlga Eesti puuduseks pidavatele poliitikutele lõpuks ometi anda võimaluse võtta laenu EL-i eelarvereegleid rikkumata või neist mööda hiilimata. Kui keset 2009. aasta kriisi peeti Eesti riiki enam-vähem laenukõlbmatuks, siis nüüd on olukord palju parem.
