Juhtkiri: samm välisesinduste erastamise poole

Aasia suureneva majandusliku võimsuse tõttu on Eestis tehtud mitmesuguseid visioone, aga riigi praktiline tegevus sellel suunal on liiga heitlik.

Eilsest Eesti Päevalehest võis lugeda, et Kasahstanis Astanas Eesti saatkonnas töötab majandusesindaja ainult tänu sellele, et transiidisektori ettevõtted maksavad tema pidamise kulu, 110 000 eurot, kinni. Kui transiidisektori ettevõtted poleks initsiatiivi üles näidanud, teda seal poleks. Selline välismajanduspoliitika erastamine on ju ootamatu, aga teisalt – miks mitte, kui riigi rahapuudus on tõeline. Mõneti saab seda rahastamisviisi kõrvutada finantsasutuste makstava järelevalvetasuga, millest rahastatakse finantsinspektsiooni.

Paraku ei pruugi Eesti välismajanduspoliitikat päästa isegi erastamine. Eile lubas EAS-i juht Hanno Tomberg küll, et on järgmisel aastal valmis katma poole Kasahstani esindaja kuludest, aga juhul, kui Astana Eesti saatkond üldse jätkab sel ajal tegevust. Astana Eesti saatkonna sulgemine oli kõne all juba tänavu kevadel, sest ka välisministeeriumilt nõutakse avaliku sektori kärpimisse oma osa andmist.