USA sanktsioonide all olevad Vene oligarhid ja ametnikud. Foto: REUTERS/SCANPIX

Tänasest lehest saate lugeda, kuidas rahvusvahelised sanktsioonid ja rahapesu ei tekita peavalu (või kiusatusi) üksnes pankuritele, vaid ka tavalistele Eesti ettevõtjatele.

Rahvusvahelise sanktsiooni seadus kohustab kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid „näitama vajalikku hoolsust” sanktsioone täites. Aga mine võta kinni, kellega täpselt ei tohi tehinguid teha, sest tavaliselt ei tule sanktsiooni all olev isik teiega ju otse äri ajama.

Näiteks pildipanga Scanpix hiljutised sekeldused Vene propagandakanalile Sputnik News piltide eest tasumisega on paras müsteerium. Ühtäkki otsustas Swedbank, et Sputnikule ei tohi makseid teha, sest selle omaniku Rossija Segodnja juht Dmitri Kisseljov on juba 2014. aastast sanktsioonide all. Rahapesu andmebüroo kiidab takka ja ütleb, et tegelikult olekski Swedbank pidanud juba ammu maksed Sputnikule tõkestama.

Swedbanki hoiaku muutus on teda ähvardavate trahvide tõttu mõistetav. Aga miks näiteks maksu- ja tolliamet, mis peaks kõikvõimalike riiklike piirangute asjus olema üle keskmise asjatundlik ja hoolas, ei ole juba ammu saatnud rahapesu andmebüroole teadet, et riigile maksab makse (see tähendab, et saab kelleltki ka rahalist tulu) sanktsioonide all olev isik? Ja miks rahapesu andmebüroo pole Sputniku rahakraane kinni keeranud, kui kirjeldatud seos Kisseljoviga on sanktsioonide rakendamiseks piisav?

On tarvis, et Euroopa Liit looks korraliku andmebaasi sanktsioonide all olevatest isikutest ja nendega seotud firmadest.

Riigiasutused vastasid Eesti Päevalehe ajakirjanikele selle teema kohta kahetsusväärselt segaselt ja vaatasid olukorda justkui ainult oma mätta otsast. Tavalisele ettevõtjale ei teinud need küll selgemaks, kuidas vältida sanktsioonide tahtmatut rikkumist. Eesti pankade praegune rahapesuvastane tegevus on ka juba paljuski hirmupõhine ja mitte päris ratsionaalne. „Igaks juhuks hoidu igasugustest kontaktidest Venemaaga vähegi seotud firmade ja isikutega” ei ole mõistlik käitumisreegel.

Sanktsioonide tõhususe huvides on tarvis, et Euroopa Liidu rahapesuvastased asutused looksid (ja hoiaksid värskena) põhjaliku andmebaasi sanktsioonide all olevatest isikutest ja nendega seotud firmadest. Kuna näiteks Sputnik News tegutseb Eestis ja mujal Euroopas kenasti edasi, on selge, et kõikjal Euroopas Kisseljovi-vastaseid (ja teisi) sanktsioone ühtmoodi ei rakendata. Aga seda peaks tegema.