JUHTKIRI | Simson ehitab monumenti halvale poliitikale

Segadus majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni valitsemisalas suureneb. Möödunud esmaspäeval allkirjastas Simson määruse, mis justkui annab ühistranspordikeskustele tasuta transpordi kehtestamise küsimuses valikuvõimaluse. Paraku on määrusega lähemalt tutvudes selgunud, et maakondades, mis ei võta ministri rumalat plaani täielikult omaks, võib maanteeamet edaspidi ühistransporti toetada senistest palju halvematel tingimustel.

Rahastamise kaudu survestamist ja meelitamist on riigijuhtimises ikka kasutatud. Aga praegune juhtum on eriline, sest harva on asjatundjad mõnda plaani nii üksmeelselt kritiseerinud kui Simsoni oma. Ka potentsiaalsed võitjad, maaelanikud, ei saa valdavalt aru, kellele on tasuta ühistransporti ikkagi vaja. Inimestele, kellel on õnn elada bussipeatuse lähedal ja ka aega bussi oodata, annaks täielikult kinni makstud ühistransport tõesti rahalise võitu. Kuid väga palju on neid, kellel pole Simsoni transpordist mingit kasu – nende kodu lähedalt möödub buss harva või üldse mitte või kasutavad nad asjaajamiseks sellist bussi või rongi, mille sõidukulu ei taha minister kinni maksta.

Seda arvestades on imelik Simsoni määruse nõue, et ühistranspordikeskused peavad tasuta sõidu pakkumisest loobumist maanteeametile põhjendama. Tervemõistuslik oleks nõuda põhjendust hoopis siis, kui ühistranspordikeskus tahab Simsoni plaani rakendada ega otsi maaelanike liikumisvõimaluste parandamiseks efektiivsemaid lahendusi.

Simsoni määruses on imelik nõue, et tasuta sõidu pakkumisest loobumist peab maanteeametile põhjendama. Põhjendamist vajab hoopis selle pakkumine.

Kui Simson tahab ühistranspordi kaudu sotsiaalpoliitikat ajada, kas poleks siis targem eraldada maaelanikele personaalne transporditoetus, mida nad saaksid sõitmiseks kasutada nii, nagu neil on vaja, mitte mingeid raskesti arusaadavaid ametkondlikke piire arvestades? Kui Simson tahab maaelanike tööl käimise kulusid vähendada, kas poleks siis targem luua tööandjatele lihtsamad ja soodsamad tingimused töötajatele transpordi pakkumiseks? Kui Simson tahab vähendada keskkonnamõju ja teede koormust, kas ei annaks siis suurima efekti see, kui Tallinna ühistransport oleks tasuta kõigile, mitte üksnes Tallinna elanikele?

Nende küsimustega tegelemine nõuaks Simsonilt oma „silotornist” väljumist. Seni ei ole ta ministriametis kahjuks arenemisvõimet demonstreerinud. Selle asemel ehitab ta monumenti halvale poliitikale ja teeb ise kõiki vigu, mida eelmise valitsuse tööstiilile ette heitis.