Reaktsioonide test Foto: Tanel Meos

Viimati siseministrile varjunime all saadetud siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) endise töötaja kiri, millest on juttu eilses ja tänases Eesti Päevalehes. Töötaja kritiseerib SMIT-i juhtimiskultuuri ja personalipoliitikat – see lõhkuvat töötajate motivatsiooni ja asutuse tehnilist võimekust.

Selliste süüdistuste peale on kõige lihtsam öelda, et tegu on oma tööga mitte toime tulnud töötaja kättemaksuga. Ent viite, et SMIT-is pole kõik korras, leiab ka riigikontrolli 2012. ja 2014. aasta auditist, mis ütleb, et siseministeeriumi haldusalas on probleeme infosüsteemide turvameetmete rakendamisega.

SMIT-i juht Merle Küngas, kes on sellel kohal töötanud 2013. aasta veebruarist, väidab, et uuringute järgi on klientide rahulolu SMIT-iga tema ametis oleku ajal muljetavaldavalt suurenenud. Töötajate seas korraldatakse muudatuste tulemusi hinnata võimaldav rahuloluuuring septembris-oktoobris. Siseminister Hanno Pevkur algatas varjunime all esitatud süüdistuste põhjendatuse hindamiseks eile erakorralise auditi. Seega kuu-kahe pärast peaks meil olema juba rohkem infot selle kohta, kui halb või hea on olukord Eesti e-riigi ühes allüksuses.

Kas ühele endise töötaja anonüümkirjale üldse peaks nii palju tähelepanu pöörama? Kõnealusel juhul peab küll. Eestlased kasutavad e-kanaleid riigiga suhtlemiseks palju ja suund on nende edasisele laiendamisele. E-teenused on väikse Eesti võimalus oma riigi pidamist mõnevõrra taskukohasemaks teha. Aga e-riigist ei saa õiget asja, kui inimeste usaldus selle vastu hakkab nõrgenema. Kui nad kardavad, et jõustruktuurid saavad nende järele kontrollimatult nuhkida. Kui nad kardavad, et riigi IT-süsteemid ei ole turvalised ja võivad küberrünnakute ohvriks langeda.

Sellepärast ei tohiks riigi IT-süsteeme haldavad asutused – SMIT on ainult üks nendest – kriitikasse kunagi üleolevalt suhtuda. Samuti tasub selles vallas mõelda mitte ainult tehnoloogiakeskselt, vaid pöörata tähelepanu ka töötajate juhtimisele.