JUHTKIRI | Siseturist või hiinlane soomlast ei asenda
Seepärast ei tohi Eesti rahulikult pealt vaadata, kuidas Soome turistide külastuste ja kulutuste maht Eestis kahaneb, vaid peab tegutsema. Kui me ei taha oma maale rohkem suuri tehaseid, nagu näitas lõppev aasta, peame seda edukamad olema turismiriigina. Soomlaste huvi kahanemist on teistel turgudel – näiteks Hiinas, aga miks mitte ka Indias ja Koreas – tubli müügitööga võimalik korvata osaliselt, aga mitte täielikult. Lühipuhkuse sihtkohana tuleb Eesti kõne alla ikkagi peamiselt naaberriikide elanikel.
Kolme aasta eest EAS-i turismiarenduskeskuses koostatud strateegias märgiti, et Eesti kui reisisihtkoha positsioon Soomes on unikaalne, sest väljakujunenud reisiharjumused, eri koostöövõrgustikud, tihe laevaliiklus ning soodsamad hinnad loovad Eestile tugeva konkurentsieelise. Laevaliiklus Eesti ja Soome vahel on endiselt tihe, koostöövõrgustikud pole ka kadunud, kuid väljakujunenud reisiharjumuste peal ei saa põlvkonnavahetuse tõttu enam endise muretusega liugu lasta ja kõige kõvema hoobi on viimase aasta-paariga saanud soodsate hindade argument.
Valitsuse aktsiisipoliitika tõttu kadus ühe ostuturismile olulise kaubagrupi hinnaeelis varem, kui oleks võinud. Tasub mõelda, kas selles osas annab midagi päästa, aga kindlasti ei peaks alkoholi hind saama Eesti edasise turismistrateegia peateemaks. Kõige enam peaks teeninduskultuuri parandama, Eesti noorematele soomlastele huvitavaks tegema, seni soomlaste pilgu alt välja jäänud Eesti vaatamisväärsusi tutvustama. Olukord pole lootusetu, Soome turistide siia saamiseks tuleb lihtsalt rohkem tööd tegema hakata.
