Rail Balticu Saustinõmme viadukti ehitus. Foto: Tiit Blaat

Soome kahtleb meie Rail Balticus. Või kuidas teisiti tõlgendada põhjanaabrite otsust loobuda hakkamast seda raudteeprojekti vedava Eesti-Läti-Leedu ühisfirma aktsionäriks? Veebruaris lubas Juha Sipilä valitsus, et hakkab, aga juunis pärast valimisi ametisse astunud Antti Rinne valitsus võttis hiljuti seisukoha, et esialgu siiski ei hakka.

Pole mõtet pikalt spekuleerida, kui palju mängisid meelemuutuses rolli Soome uute ministrite eelistused või maailmavaated. Rail Baltic ise on viimase aasta jooksul andnud piisavalt (lisa)põhjust lüüa projekti edus kahtlema. Kõigest aasta tagasi pani ühisfirma juhi ameti maha Baiba Rubesa, heites Balti riikidele ette koostöövõimetust. Märtsis tema asemele astunud Timo Riihimäki pidas vastu kõigest pool aastat, tema viimane tööpäev on 19. detsembril. Ka Riihimäki lahkumisotsuse taga on Soome ajakirja Ulkopolitiikka teatel pettumine Balti riikide koostöövõimes, samuti Baltimaade valitsuste püüd ettevõtmist mikrojuhtida.

Selge, et see ei paranda raudtee-ehituse rahastamise kindlust Euroopa Liidust – eriti aastateks 2021–2027, EL-i järgmiseks eelarveperioodiks. Brexiti tõttu on seal praegu juba niigi vastuseta küsimusi. Aga kuna idee poolest on Baltimaid Euroopaga ühendav kiirraudtee ilus ja õige, siis EL-ilt vast väga suuri tagasilööke rahastamises siiski ei tule, kui just Balti koostöö mingil põhjusel täiesti ei lagune.

Soome kambasolek on kasulik nii riskide jagamise, tulevaste kauba- ja sõitjatevoogude kui ka praeguse projektijuhtimise tarvis.

Ehituse rahastamisest suurem risk on raudtee tasuvus. Kriitikud on selle juba varem suure kahtluse alla seadnud. Soome huvi kahanemine superraudtee vastu suurendab neid kahtlusi veelgi. Kui Soome firmad ei hakka Rail Balticut pidi ohtralt kaupu vedama ega soomlased rongiga Euroopasse sõitma, siis saab sellest poolenisti nagu tupik-raudtee. Kasvab risk, et Eesti riigil tuleb hakata Rail Balticu ülalpidamisele kõvasti peale maksma.

Pikas perspektiivis võib Rail Balticu ärilisi väljavaateid parandada Euroopa kliimapoliitika ja rootslasliku flygskam’i (lennuhäbi) laiem levik. Aga Soome kogu hingega kambasolek oleks Rail Balticule igal juhul kasulik ja vajalik – nii riskide jagamise, tulevaste kauba- ja sõitjatevoogude kui ka praeguse projektijuhtimise tarvis.

Kuna Rail Balticu ehituse ettevalmistamine käib juba täie hooga, peaks soomlaste tagasi võitmine olema nii selle raudtee pooldajate kui ka vastaste huvides. Masinavärgi peatamine teeks hulga kulutusi, maaoste ja ehitustöid mõttetuks. Raudtee parimal viisil valmisehitamine seevastu tähendaks siiski uut ja kiiremat ning võib-olla lõpuks isegi kasumlikult tööle pandavat ühendust meist lõuna poole jäävate riikidega.