Kultuuriministeerium taotleb raha palgatõusuks. Foto: Ago Tammik

Madalapalgalistelt endilt ja ka mõnelt „valgustatud” ettevõtjalt, kellest enim tähelepanu on saanud Indrek Neivelt 1000-eurose miinimumpalga ideega. Opositsioonis olev IRL kavatseb sellele teemale rõhuda valimiskampaanias (mis muidugi ei taga, et nad ka pärast võimalikku edu valimistel sama sotsiaalseks jäävad). Kõige põhjalikumalt tegeleb teemaga praegu aga Euroopa miinimumsissetuleku tagamise võrgustik (EMIN) – uurimisprojekt, mida rahastab Euroopa Komisjon ja mis toetub Euroopa Parlamendi resolutsioonile.

Miinimumsissetuleku tagamine, mida EMIN taotleb, ei tähenda üksnes teatud suurusega miinimumpalga või sotsiaaltoetuste kehtestamist, kuid konkreetne arv on loomulikult see, mis kõige rohkem tähelepanu püüab. Eestis oleks see konkreetne arv praegu umbes 425 eurot kuus täiskasvanu kohta – see on 60% mediaansissetulekust. Kui arvestada, et toimetulekupiiri määraks on Eestis tänavu kehtestatud kõigest 90 eurot, siis tähendaks EMIN-i ettepaneku kiire teostamine peaaegu sama kosmilist hüpet kui Neivelti idee realiseerimine. Puudutatud inimeste hulk oleks võib-olla väiksem.

See ei ole kindlasti põhjus EMIN-i töö õilsate, ent teostamatute ideede hulka visata. Seni, kuni asi üleeuroopalisi reegleid kehtestava direktiivini jõuab, läheb veel palju aega. 28 riigi sotsiaalabisüsteemi ühtlustamine ei ole lihtne isegi juhul, kui kõik asjaosalised peavad seda põhimõtteliselt vajalikuks. Praegu ei ole asi veel niigi kaugel, et oleks selge, milline on ühe või teise riigi positsioon. Sel ajal, kui üleeuroopaliste lahenduste ja konsensuse otsimine käib, on Eestil paras aeg miinimumsissetuleku suurendamise suutlikkust tõsta. See tähendab parandada tööd teha tahtvate inimeste võimalusi tööl käia, arendades näiteks lastehoidu, ühistransporti ja üürikorterite turgu, motiveerides tööandjaid tööle võtma ka inimesi, kes ei ole igast küljest ideaalilähedaste parameetritega. Eriti viimast tuleb käimasoleva töövõimereformi läbikukkumise vältimiseks nagunii teha.

Kõik need sammud kujutavad endast inimestele n-ö õnge ulatamist, mille vastu ei tohiks olla needki, kes usuvad, et suur tagatud miinimumsissetulek surmab inimeste töömotivatsiooni. Selle üle, kui kiiresti on Eestil võimalik miinimumsissetulekut tõsta, võib vaielda. Aga selle üle, et miinimumsissetulekute tõstmisega tuleb Eestis nii valitsusel kui ka ettevõtjatel otsustavalt tegeleda, ei ole enam midagi vaielda.