Foto: Sven Arbet

Eesti on teinud väga lihtsaks juriidiliste kehade loomise, aga siis, kui ettevõtja või investor tahab hakata ka midagi reaalset rajama või ehitama, on meie ärikeskkond keskpärane või lausa halb. Kõikvõimalike planeeringute kooskõlastamiseks ja lubade hankimiseks võib hõlpsasti kuluda aastaid.

Ülepeakaela ei või suurtele tööstusobjektidele, nagu näiteks kavandatav tselluloositehas, ehitus- ja keskkonnaluba muidugi anda. Kuid planeeringute ja loataotluste menetlemine ei tohiks lisada tehase rajamise ja käivitamise ajale paari-kolme või rohkemat aastat, nagu on praegune perspektiiv.

OÜ Est-For, mille taha on koondunud tehase ehitada kavatsevad ettevõtjad, toob eeskujuks Soome Äänekoski tselluloositehase, mille lubade menetlemiseks olevat kulunud kaheksa kuud. Investeerimisprojekti avalikustas Soome börsifirma Metsä 2014. aasta aprillis, nurgakivi pandi 2015. aasta oktoobris ja käiku antakse tehas kõigi eelduste järgi tänavu kolmandas kvartalis. Võrdluseks: Estonian Celli Kunda puitmassitehase puhul võttis ideest käivitamiseni jõudmine seitse aastat – 1999–2006 – ehk ligi neli aastat rohkem. Selline erinevus on suurevõitu isegi arvestades asjaolu, et Äänekoski tehas rajati vanale tööstusalale, mistõttu planeeringu kooskõlastamist oli võrreldes puhtale platsile ehitamisega vähem.

Venitamata menetlus peaks olema norm, mitte tutvuste või altkäemaksuga saavutatav eelis.

Miljarditehase projekti eestvedajate arvates saaks Eesti riik protsessi kiirendada niimoodi, et ametkonnad ei kasutaks iga väikese menetlusetapi jaoks ära selleks seadusega maksimaalselt lubatud aega, näiteks 30 või 90 päeva, vaid võtaksid seisukoha ja vastaksid kiiremini. Õige mõte: harva on kogu lubatud aja ärakasutamisel tähtis sisuline põhjendus, pigem on asi ametnike prioriteetides ja suhtumises. Põhjendamatu ja arusaamatu venitamine soosib muu hulgas ka korruptsiooni. Venitamata menetlus peaks olema norm, mitte tutvuste või altkäemaksuga saavutatav eelis.

Suurprojektid, mis tõotavad tuua kogu Eesti majandusele palju kasu, väärivad riigilt mitte lihtsalt venitamata menetlust, vaid ka eritähelepanu. Eesti ärikeskkonna plussid on alternatiividega võrreldes harva suured ja risk, et investeeringut kaaluv ettevõtja rajab ettevõtte Eesti asemel mujale, on enamasti väga reaalne.