JUHTKIRI | Suurte ootustega olümpia poole
Kaks hõbedat ja 21. koht kergejõustiku MM-i medaliedetabelis! Osalejate hulka – 205 riiki – arvestades on Eesti maailma kergejõustikus suurriik. Meie sportlaste esinemist Doha MM-il oli kuni Magnus Kirdi õnnetu viienda katseni lust vaadata, sest enamik neist esines vähemalt oma võimete kohaselt või ületas ennast. Kõige silmapaistvamalt lähevad Eesti kergejõustiku ajalukku muidugi Maicel Uibo ja Magnus Kirt, aga Janek Õiglane, Rasmus Mägi, Tiidrek Nurme ja Roman Fosti esinesid samuti ilusasti.
Pärast Gerd Kanteri kõige tipmisest tipust taandumist ei tulnud Eestile kergejõustiku suurvõistlustelt tükk aega – 2013. aastast saadik – medaleid, aga nüüd said need ikaldusaastad läbi. Kas 2020. aasta Tokyo olümpiamängudelt naasevad me sportlased sama hea medalisaagi ja kõrgete kohtadega? Pärast Doha MM-i on ootused igatahes suuremad kui varem. Paraneks vaid Kirt vigastusest kiiresti ja järgmisele hooajale jälge jätmata!
Peale Eesti sportlaste väärivad tunnustamist ka kaugele Katari omasid toetama sõitnud Eesti kergejõustikufännid. Võimalik, et nii kuuldavad-nähtavad staadionil ja ka rahvusvahelises telepildis pole nad kunagi varem olnud. Teissõnu – Eesti fännid andsid tubli panuse, et publikuvaesusega ajalukku mineval Doha MM-i tribüünidel veidigi elu ja melu oleks.
Üldises plaanis läheb Doha MM ajalukku vastuolulise suurvõistlusena. See peeti sportlikuks pingutuseks kliima poolest väga ebasobivas paigas, aga hiiglaslike kliimaseadmete abil tekitati staadionile sobiv temperatuur ja tipptulemusi sündis ohtrasti. Ajal, kui suur osa maailmast räägib kirglikult vajadusest olla kliimaneutraalne ja vähendada CO2 jalajälge. Ei ole Katar eeskujulik riik ka inimõiguste jm läänes tähtsaks peetavate väärtuste seisukohast, mistõttu ei vääri paljude inimeste arvates spordi suurvõistluste korraldusõigust. Küsitav on, kuivõrd selline – üksnes korraldaja raha hulgast lähtuv – spordivõistluste geograafia laiendamine sporti tegelikult populariseerib.
Ja eks näis, millise jälje jätab tänavune pikaks venitatud võistlushooaeg juba kümne kuu pärast toimuva Tokyo olümpia kergejõustikutulemustele. Kui ajalugu vaadata, siis midagi täiesti erakordset sellisel ajal peetavates suurvõistlustes siiski pole – näiteks Erki Nool võitis 2000. aasta Sydney olümpiakulla vaid nädal varem, 28. septembril.