Tootsi tuulepark Foto: Ago Tammik

Eleringi prognoosi järgi toodetakse tänavu Eestis 673 gigavatt-tundi tuuleenergiat – umbes sama palju kui 2015. aastal. Kas Eestist on tuul otsa saanud? Muidugi mitte, arengu seiskumise põhjused on mujal. Üks põhjus võib olla ka Eesti Energia võimalik erikohtlemine, millest kirjutas eilne Eesti Päevaleht.

Eesti Energia ise selle süüdistusega loomulikult ei nõustu. Ent paraku on tõsiasi, et kõik konkurendid suhtuvad Tootsi tuulepargi kinnistu oksjonil osalemisse kõhklevalt. Ometi on tegemist magusa maa-alaga – praegu Eestis ainsaga, kuhu saab keskkonna- või riigikaitsepiirangutesse takerdumata rajada võimsa tuulepargi. Konkurendid kardavad, et nagunii esitab Eesti Energia pakkumuse, mille vastu ei saa. Samamoodi nagu Eesti Energia tegi ületamatu pakkumuse Baltimaade suurima taastuvenergeetikafirma Nelja Energia ostmiseks.

Toimuvale läbi roosade prillide vaadates võiks väita, et ongi tore: mida võimsam on meie riigifirma taastuvenergeetika tiib Enefit Green, seda kallimalt saab valitsus tema 49% aktsiapaki börsil maha müüa ja seda kõvemad on ettevõtte väljavaated CO2 heitkogust vähendada soovivas maailmas.

Eesti energeetika uueks loomist ei tohi suunata ainult Eesti Energia kätte, eluruumi tuleb jätta ka teistele ettevõtetele.

Sellel plussil on siiski mitu konksu, mis võivad keerata ta miinuseks. Esiteks see, et ilmselt teeb Eesti Energia Tootsi tuulepargi kinnistule pakkumuse lootuses, et hakkab seal toodetavalt tuuleenergialt saama taastuvenergia toetust vana, elektritarbijale üsna kuluka toetusskeemi järgi, sest tegi seal enne vana skeemi lõpptähtaega veidi ehitustöid. Kui toetuse maksmise üle otsustav Elering peab seda piisavaks argumendiks, kaotab sellest Eesti elektritarbija, kes toetuse kinni maksab. Kui ei pea, võivad kaotada Enefit Greeni aktsionärid, sealhulgas riik.

Teine häda on see, et pidev kahtlus, et Eesti Energiat soositakse – olgu see põhjendatud või mitte päris –, peletab Eestist eemale teiste taastuvenergeetika firmade investeeringuid, sealhulgas Eesti kapitaliga ettevõtete omi. Samuti võib selline maine anda tagasilööke Eesti Energia plaanidele naaberriikides. Eesti energeetika uueks loomist ei tohi suunata ainult Eesti Energia kätte, eluruumi tuleb jätta teistelegi.