JUHTKIRI | Tagasi toob hea palk, mitte ümberjagamine
Pikka aega oleme harjunud Eestit pidama kõige väiksemaks ja kõige tublimaks Balti riigiks. Ent 40–50 aasta pärast võib Läti olla Eestiga peaaegu samas mõõdus, sest nende rahvaarv kahaneb prognooside järgi kiiremini kui meil. Lätist rahvarohkemat riiki meist pigem siiski ei saa, aga mine tea: kui oleme väga tublid, aga Läti mitte eriti, siis...
Selle eest, et Läti ja Leedu kuuluvad väljarände suuruselt Euroopa Liidu esimeste hulka, aga Eestis pole see sama katastroofiline olnud, võlgneme palju tänu Soomele. Soome ja Eesti vahet saab ju üsna mugavalt ka pendelrännelda. Iirimaale ja Suurbritanniasse, mis on Läti ja Leedu väljarände peamised sihtpunktid, minnakse palju sagedamini koos perega ja jäädavalt.
Tänasest lehest saate lugeda, et Läti valitsus kavatseb varsti esitada tagasirännet ärgitava eriplaani. Loodame, et nad suudavad tõepoolest leida mõjuvad hoovad, sest Eestilegi pole hea, kui meie lõunapiiri taga laiuvad inimestest tühjenevad alad. Eesti kogemuste järgi ja ka lätlaste seas mullu korraldatud uuringu põhjal tuleb paraku öelda, et kõige mõjuvam tagasirändemagnet oleks palju suurem palk. Kõik muu võib olla, see peab olema.
Teel väljarännanuid tagasi tõmbava palga poole oleme me Lätist endiselt mitu sammu ees: Lätis oli keskmine netopalk möödunud aastal alla 700 euro, Eestis ligi 1000 eurot. See ja parem maksude laekumine, mis võimaldab Eestil maksta näiteks Lätist ja Leedust suuremaid peretoetusi, laseb Eestil lõuna poole endiselt eeskujuna paista. Kahjuks ei mõtle Jüri Ratase valitsus rahvastiku suundumustele piisavalt, tema sihitu tõmblemine lükkab Eestit hoopis Läti ja Leeduga samasse liigasse.
Ei Ratase tulumaksureform ega Kadri Simsoni tasuta maakonnatransport ei pööra väljarännet tagasirändeks. Eesti majandus ei ole veel tasemel, kus põhirõhu võib halbasid tagajärgi kartmata panna ümberjaotamisele. Esimeses järjekorras vajame me endiselt rohkem ettevõtteid, mis suudavad töötajatele maksta mitme tuhande euro suurust palka. Selliste ettevõtetega majanduses jagub rohkem raha ka lihttööde eest parema palga maksmiseks ja sotsiaaltoetusteks.
