Kuid peaks olema, sest Tallink ja Bolt ei jää ilmselt ainsateks ettevõteteks, mis küsivad kümnetesse või sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvat riigiabi. KredExi laenude ja käenduste lagi on viis miljonit eurot. Ka erijuhtumite puhuks võiksid riigil olla paigas ratsionaalsemad kriteeriumid kui see, kuidas üks või teine ettevõte poliitikutele meeldib või kui hästi ettevõtte omanikud neid keelitada oskavad.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk soovitas Boltil peeglisse vaadata ja endalt küsida, kas ta on olnud aus ja seaduskuulekas maksumaksja. Bolt on tõesti taksoäris silma paistnud seaduste pehmelt öeldes loomingulise tõlgendamisega, aga teisalt on neil oma maailmavallutusplaanide elluviimiseks Eestis palgal üle 500 inimese, kelle töötasult makstakse kenasti makse.

Täpsuse huvides olgu öeldud, et ei Tallink ega ka Bolt pole praegu palunud riigilt tagastamatut abi ega pakkunud riigile kapitalisüsti eest ettevõtte osalust. Mõlemad soovivad riigilt ainult likviidsuslaenu, et lähemad kuud üle elada. Aga kas ärimaailm läheb paari-kolme kuu pärast niivõrd palju käima, et Tallink, Bolt ja teised, kes veel võivad küsida, saavad hakata laenu tagasi maksma? Kas majandus üldse läheb päris endisel viisil käima?

Toetamise tingimused olgu sellised, et majanduse taastumise korral on riigil lootust neist tehingutest kasuga väljuda.

Need on küsimused, millele poliitikud ei peaks vastama puusalt tulistades, vaid tuginedes korralikule finantsanalüüsile. Sääraste tehingute peaeesmärk ei tohi olla päästa ettevõtete omanikke, vaid jätkusuutlikke ettevõtteid. Riik ei peaks nurka surutud ettevõtjatega käituma kui raisakotkasinvestor, aga päris tagastamatu abi jutt pole samuti asjakohane. Toetamise tingimused olgu sellised, et majanduse taastumise korral on riigil lootust neist tehingutest kasuga väljuda.