Tallinna sadama D-Terminal Foto: Kretel Kuusk

Kevadel riigilt 100 miljonit eurot sooduslaenu ja muidki toetusi saanud Tallink hakkab ikkagi hulganisti töötajaid koondama. Juriidiliselt on kõik korrektne – töötasuhüvitisega kaasnenud koondamiskeeld lõppes – ja ega moraalseltki suurfirmale selles asjas palju ette heita ole.

Välisturism on praegu ju sama hästi kui surnud ja Läänemerel ristlemine samuti. Lähitulevik tõotab suvistest reisipiirangutest suuremaidki, mitte aeglast liikumist pandeemiaeelse olukorra poole, nagu sai veel loota kevadel. Isegi Balti reisimulli ähvardab lagunemine. Hotelle, reisilaevu, reisilennukeid ja muud turismiga seotut lihtsalt pole praegu nii palju vaja kui enne pandeemiat. Tallink on nende hädade kõige silmatorkavam väljendus, mis lisab kaalu ka turismiettevõtjate äsjasele ettepanekule taastada töötukassa palgatoetusmeede turismivaldkonnas 2021. aasta kevadeni.

Otsustada, kas hakata seda sektorit taas toetama, on keeruline. Ühest küljest ohustab tuhandeid turismiga seotud töötajaid töökoha kadumine, teisest küljest peab arvestama, et 2021. aasta kevadel ei pruugi olukord praegusest erineda – välisturiste eriti oodata pole ja palgatoetuste abiga palgalehel hoitud töötajatele ei ole endiselt rakendust. Tõsi, palju Euroopa riike on läinud turismisektori toetuste pikendamise teed, aga alles aasta-paari pärast saab öelda, kui kasulik oli see otsus.

Pärast varasemaid kriise on rahvusvaheline turism kiiresti tagasi kasvule pöördunud – viis kuud pärast SARS-i taudi, kuus kuud pärast 11. septembri terrorirünnakuid ja kümme kuud pärast globaalset finantskriisi. Ent nende kriiside tõttu vähenes välisturistide arv maailmas umbes kümnendiku võrra, tänavu maikuuks oli see kahanenud 98%. Isegi pärast seda, kui viiruse levikust tingitud reisipiirangud ükskord tühistatakse, on kahtlane, kas reisinõudlus kasvab kiiresti taas koroonaeelsega võrdseks. Seda enam, et massiturism pole tegelikult kuigi planeedisäästlik tegevus.

Turismiettevõtluse peaaegu täielik väljasuremine ei ole Eestile kasulik, aga riigi toetust võib see sektor vajada pikka aega.

Ent turismisektor ongi juba kõvasti kõhnunud – Eesti turismifirmad on koondanud umbes kolmandiku töötajaid ja sügisel koondatakse Estraveli juhi Anne Samliku hinnangul veel 25–30%. Turismiettevõtluse peaaegu täielik väljasuremine pole Eestile kasulik, aga peale otsetoetuste tuleks selle ellujäämist toetada ka asjaliku lennuühenduste ja reisipiirangute poliitikaga niivõrd, kuivõrd viirus lubab.