Eestis tähendab uue kaubanduskeskuse ehitamine seda, et sa püüad suuremal pinnal teenindada samu kliente, kes enne said oma ostud tehtud kitsamates tingimustes. Lisandväärtuseks saab pakkuda rohkem aega ning suuremat valikut.

Inimesed on tõesti nõus mugavuse eest maksma. Kui meenutada nõukogude aega, siis tollal rahuldati rahva vajadused hoopis tillukese kaubanduspinnaga. Nii et paljuski on uute poodide ehitamine ikka veel üksnes korrektsioon, normaalsuse taastamine pärast okupatsiooni.

Teisalt oleme praeguseks jõudnud vähemalt keskmiste Euroopa riikide tasemele. Ilmselgelt pole uue mall’i ehitamine enam kindla peale minek. Nii näiteks pole põrmugi lihtne rentnikel Tallinna kõige uuemas T1-s, kust paljud on pidanud ostjate puuduse tõttu ka lahkuma, saba jalge vahel.

Uute kaubanduskeskuste turg on peaaegu täis ja ammugi pole selge nende vajadus pikas vaates. Lootust annab aga meelelahutus.

T1 Mall of Tallinn on kahtlemata arhitektuuriliselt kõige pompoossem projekt. Ta rajati peaaegu loodusseaduste kiuste ehk justkui väljakutseks otse teisel pool raudteed asuva Ülemiste keskuse kõrvale. Paraku pole sisu tingimata järele tulnud ja koridorides kaikuva tühjuse kaudu annavad ostjad sellele ka oma hinnangu. Tarbimisühiskonna järjekordne sakraalehitis pole suutnud veenda, miks üsna ühesuguse kaubavaliku puhul just sinna minna.

Seda praegu. Oli ju omal ajal pärast avamist raskustes ka eelnimetatud Ülemiste. Nii et juhtunu pole kaugeltki läbikukkumise ettekuulutus.

Küll aga peavad kaubanduskeskused arvestama, et kogu maailm muutub. E-poodlemine ei pruugi täna olla veel ulatuslik, aga homme ehk juba küll – ja mida siis teha oma suure hoonega?

Üks kindlaid suundi paistab olevat meelelahutus, inimesed tuleb kutsuda bowling’ut või minigolfi mängima, kasvõi kinno. Ka muutuvad üha paremaks kaubanduskeskuste restoranid. Üks hea mängukeskus ning vaateratas – T1 tuntuimad atraktsioonid – võivad pikas perspektiivis olla just need, mida vaja.