JUHTKIRI | Tark ei torma pensionireformiga
Kolmapäeval avalikuks saanud pensionireformi seaduse eelnõu on teiste selliste poliit(nuri)sünnitistega võrreldes üllatavalt mahuka seletuskirjaga. Kahjuks ei taga see veel, et eelnõu on hea.
Eelnõu esimene probleem ongi see, et kommentaaride ja ettepanekute tähtajaks on seatud juba 5. november ehk järgmine kolmapäev. Eesti tulevikku oluliselt mõjutava eelnõu, mis sisaldab ka varem üldse mitte jutuks olnud punkte, arutamiseks annab valitsuskoalitsioon teistele aega ainult nädala! See ei ole normaalne.
Me saame muidugi aru, et valitsus tahab ennast erakorraliste tulumaksulaekumistega turgutada võimalikult ruttu ja valijatele nende enda rahaga kosja minna just kohalike valimiste aastal (2021). Kuid nii stabiilselt geniaalne valitsus, kui meil on, võiks siiski jätta riigimehelikkuse lati alt läbi jooksmata ja lähtuda konservatiivsest põhimõttest „tark ei torma“. Kui tõepoolest tahta, et isamaa oleks igavene, ei tohi lähtuda ainult lähema paari aasta huvidest, vaid võtta aega hästi läbi mõeldud ja ette valmistatud reformi tegemiseks.
Isegi kui ideoloogilised erimeelsused maha matta ja seadus vastuvaidlematult heaks kiita, on ajakava selle rakendamiseks pingeline. Mäletate ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadust? Riigikogu võttis selle Isamaa initsiatiivil vastu 19. juunil 2017, aga reaalne võimalus seda kasutama hakata tekkis alles tänavu 10. jaanuaril, poolteist aastat hiljem. Aga pensionireform on palju keerulisem: on vaja teha hulk IT ja juriidilisi ettevalmistustöid, samuti teavitustööd, et inimesed ka päriselt saaksid Isamaa palju reklaamitud vabaduse oma rahaasjades. Esiteks on pensioni investeerimiskonto kaudu (ehk tulumaksu maksmata) pakutavad valikud palju lahjemad, kui varem räägitud, aga nendegi kättesaadavus satub kahtluse alla, kui riigieelarves pensionireformi IT-lahendusteks raha ette pole nähtud. Peale selle panustaks vastutustundlik valitsus tuleval aastal tublisti investeerimiskoolitusse ja teavitusse, et inimesed ei satuks petturite konksu otsa.
Praegusel kujul ja praeguses ajakavas töötab reform peamiselt valitsuse lühiajalistes eelarve- ja valimishuvides, Eesti elanike huvid tulevad järjekorras alles teise või kolmandana.
