- Foto: Andres Putting

Milline oleks praeguse valitsuse jaoks hea viis tõestada, et nad päriselt ka hoolivad Eestist ja selle tulevikust, mõtlevad pikas perspektiivis ning oskavad parandada neid asju, mis Reformierakonna valitsuste ajal valesti tehti? See olnuks teaduse rahastamise suurendamine 1%-ni SKP-st.

Eesti teaduse käekäik ei ole üldjuhul küll teema, millest huvitub rohkem rahvast kui õlle hinnast, aga see ei tähenda, et see poleks tähtis. Seda saaks valitsus ka oma rahvuslikult meelestatud toetajaskonnale edukalt selgitada. Teaduse näljapajukil hoidmine tähendab näiteks seda, et suureneb Eesti kõrgkoolidel lasuv surve avada lisaraha teenimiseks ingliskeelseid õppekavasid. Nende eest võib tudengitelt raha küsida, eestikeelseid peab pakkuma tasuta ehk riigieelarvelise rahastuse abiga. Teaduse näljapajukil hoidmine tähendab ka seda, et välismaa või muu tööandja poole ei hakka vaatama üksnes veel kodumaale jäänud „globalistid” ja „soroslased”, vaid inimesed, kes muu hulgas koolitavad meie ülikoolides Eestile vajalikke spetsialiste – õpetajaid, arste jne. Otse loomulikult on teaduse rahastamist vaja suurendada ka selleks, et suurendada majanduse konkurentsivõimet ja jätkata liikumist Euroopa rikkamate riikide elatustaseme poole.

1% lubaduse täitmine olnuks valitsuse võimalus näidata, et nad päriselt ka suudavad parandada varasemate valitsuste vigu.

Teaduse rahastamise lubatud tasemele viimine oleks näidanud, et valitsus peab sõna. Seda lubadust on ju viimase poole aasta jooksul erakordselt tugevasti kinnitatud – mullu detsembris andsid kõik Eesti erakonnad peale EKRE allkirja teadusleppele, sama lubadust sisaldab ka koalitsioonilepe. Teadusleppele jättis EKRE allkirja andmata, sest 1% polevat piisavalt ambitsioonikas eesmärk, valimisprogrammis lubati lausa 2% SKP-st. Seega näitas eriti EKRE ennast erakonnana, mis suuga teeb suure linna, kätega ei kärbsepesagi.

See, et teaduse rahastamine on vana valukoht, mida pikki aastaid eirasid ka Reformierakonna valitsused, ei õigusta Jüri Ratase valitsuse käitumist. Praegune koalitsioon on ju lubanud valitseda riiki paremini, kui tehti Andrus Ansipi ja Taavi Rõivase ajal, seetõttu ei kõlba õigustus „aga nemad ka”. Selles, et koalitsioonil ähvardab nurjuda kärbsepesadegi tegemine, on suuresti süüdi Ratase eelmine valitsus, kes ei osanud eelarveasjades aastast-paarist kaugemale ette vaadata.