JUHTKIRI | Teeme ära Eesti-Läti pakendiringluse

Tänasest langeb Lätis kange alkoholi aktsiis, mis teeb ilmselt jälle halba Eesti aktsiisilaekumistele. Ent rahvatarkus ütleb, et ei ole halba ilma heata. Üks hea asi, mis Eesti viimaste valitsuste tekitatud piirikaubanduse kaasandena võiks sündida, on Eesti-Läti ühine taararinglus.

Ülepiiriline pakendiringluse süsteem ei sünni kahjuks iseenesest. See nõuab Eesti ja Läti jõupingutusi, ja mitte väikseid. Nagu tänasest Eesti Päevalehest lugeda võite, arvab Eesti Pandipakendi juhatuse liige Kaupo Karba seetõttu koguni, et pakendiprobleemi lahendamiseks oleks kahel riigil lihtsam kokku leppida ühises pakendiringluses kui mõistlikus – piirikaubandust kaotavas – alkoholiaktsiisi tasemes. Keskkonnaministeeriumis arvatakse seevastu, et ühine süsteem oleks asjakohane ning seda annaks hiljem rakendada ka teistes riikides.

Ühise pakendiringluse jumekal ideel ei tohi lasta takerduda nii lihtlabasesse takistusse kui see, et analüüsi jaoks raha pole.

Kindlasti tuleks ülepiirilise pakendisüsteemi loomiseks lahendada suur hulk tehnilisi, juriidilisi jm küsimusi. Küllap on tõsi ka see, et tavapärase turismi tingimustes liigub riikide vahel suhteliselt väike kogus pakendeid, millest osa jõuab pealegi ka ilma pandisüsteemita taaskasutusse.

Aga teiselt poolt: maailma, kus Eesti, Läti ja Soome koordineerivad oma aktsiisipoliitikat nii hästi, et alkoholi piirikaubandus peaaegu kaob, me ilmselt niipea siiski ei näe. Ja teiseks: maailmas, mida iseloomustavad üha rohkem rahvusvahelised välkmaksed, e-arved, e-saatelehed ja muud äriprotsesse lihtsustavad uuendused, ei tohiks ülepiirilise pakendisüsteemi loomise raskuse ees käsi üles tõsta. Arvestades keskkonnasäästlikkusele rõhuvat ajastu vaimu on võimalik, et Eesti-Läti süsteemi välja töötades tekkivaid kogemusi ja lahendusi on võimalik hakata müüma mujal maailmas.

Piiratud ulatuses saab Läti taarat meie pakendisüsteemi ära anda – Prisma taaraautomaatides ja raha vastu saamata. Ent seda võimalust kasutab ainult keskkonnateadlikum osa tarbijatest. Vähem teadlike tarbijate käest läbi käiva välismaise taara õigesse kohta suunamiseks oleks tagatisraha oluline motiveerija.

Tore, et Eesti keskkonnaministeerium on põhimõtteliselt ülepiirilise pakendiringluse loomise poolt. Tore pole see, et praegu on täiesti ebaselge, kas või millal selle idee arendamisega konkreetsemaks minnakse – analüüsiks ei olevat raha... Sellisel jumekal prügistamise vähendamise teel ei tohiks lasta takerduda nii lihtlabasesse takistusse.