JUHTKIRI | Topeltpõhjus traktorid Toompeale ajada
Täna täidab Toompea Lossi platsi põllumeeste meeleavaldus. Põhjust meelt avaldada on topelt. Esiteks Eesti oma valitsuse silmakirjalik suhtumine toetuste maksmisse. Teiseks see, et Euroopa Liit venitab liikmesriikide otsetoetuste taseme võrdsustamisega.
Esimene teema ehk Eesti enda riigieelarvest ülemineku- ehk top-up-toetuste maksmine tähendas esialgu 15,3 miljonit eurot, siis 10,3 miljonit ja viimastel andmetel on võib-olla kahanenud viiele miljonile. Nimelt võiks Eesti EL-i reeglite järgi maksta tuleval aastal oma eelarvest põllumajandustoetusi kuni 15,3 miljonit eurot, aga esialgu ei tahtnud Jüri Ratase valitsus maksta sentigi – nagu oleks Eestis endiselt võimul Reformierakond, kelle prioriteetide hulka põllumajanduse toetamine ei kuulunud. Kuna eriti ekrelased räägivad suure suuga, kui oluline on toetada Eesti põllumajandust, on veider, et ei kasutatud võimalust olla veidikegi tegude erakond, vaid näidati põllumeestele alustuseks hoopis trääsa.
Üleminekutoetuste maksimaalses mahus maksmisel on 2020. aastal eriline tähendus, sest praeguse seisuga ei tohi EL-i nooremad liikmesriigid alates 2021. aastast, kui algab EL-i järgmine eelarveperiood, neid enam maksta. Seega on Eestil praegu viimane võimalus näidata, et meie nõudmine EL-i eelarvest makstavate toetuste suurus võrdsustada ei ole paljas oportunism, vaid meie riik peab oma põllumeeste toetamist päriselt tähtsaks ja vajalikuks. Ka oma eelarvest, kui Euroopa Liidu põllumajandustoetuste jagamise riikidevahelist ebaõiglust ei lõpetata.
Balti riikide põllumeeste otsetoetuste tase on kogu aeg olnud Euroopa Liidu madalaim ja ulatus viimastel aastatel 54–60%-ni EL-i keskmisest. Palju suuremaid toetusi saavate vanade liikmesriikidega ei ole niimoodi lihtne konkureerida. See ei ole sugugi õiglane. Kliimatingimusi arvestades võiksid Eesti põllumehed saada pigem keskmisest suuremaid toetusi.
Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski ütles mõne nädala eest, et toetuste võrdsustamine maksaks umbes 20 miljardit eurot. EL-i eelarve kogumahuga võrreldes on see päris suur summa, mistõttu väitlus 2021.–2026. aasta muudatuse tempo ja ulatuse üle kujuneb Brüsselis kindlasti tuliseks. Eestil oleks tõenäolisem head tulemust saavutada, kui Helmete-Ratase valitsus keskenduks sisevaenlaste otsimise ja loomise asemel päris tööle.
