Trump Foto: Reuter / Scanpix

Paljud poliitikud ja vaatlejad pole küll rahul sellega, et Trump ei rõhutanud, et USA peab kinni NATO põhikirja 5. artiklist ehk kollektiivkaitse põhimõttest. Arvestades seda, et alles üsna hiljuti nimetas Trump NATO-t iganenuks, võib seda rahulolematust mõista. Ent hoolimata sõnaselgest meelemuutuse kinnitamisest paistab, et NATO lammutajat Trumpist ei saa. Eriti siis, kui kõik Euroopa riigid panustavad ise oma kaitsevõimesse rohkem ehk vähemalt 2% SKT-st.

Paistab, et NATO lammutajat Trumpist ei saa. Eriti siis, kui kogu Euroopa panustab oma kaitsevõimesse rohkem.

Igatahes USA kavatseb eraldada 2014. aastal – Barack Obama ajal – loodud Euroopa julgeoleku kindlustamise initsiatiivile tuleval aastal 4,8 miljardit dollarit. See tähendab 40% kasvu võrreldes tänavuse aastaga ja ütleb rohkem kui sõnad. Niisiis, NATO vihmavarju kadumise pärast pole praegu põhjust karta. Pigem võib Trumpist saada Euroopa kaitsekulutuste suurendamise katalüsaator.

Muus mõttes ei saa Trumpi Euroopa-turneed sama optimistlikult hinnata. NATO tippkohtumisele järgnenud G7 riigipeade kohtumisel sai kinnitust, et Trump suhtub vabakaubandusse endist viisi kriitiliselt. Lahtiseks jäi, millise seisukoha võtab ta 2015. aasta lõpus sõlmitud Pariisi kliimaleppe suhtes. Nii vabakaubanduse piiramise kui ka kliimaleppe põhjalaskmisega võib maailma muuta praegusest halvemaks.

Ühtlasi peab märkima, et suurt isiklikku „keemiat” G7 riigijuhtide vahel ei tekkinud. Trump pole oma maneere eriti lihvinud ja teised ei ole suutnud temaga päriselt harjuda. Edasist koostöövajadust silmas pidades – terrorismi, migratsiooni, kaubanduse, kliimapoliitika jm puhul – võiks jää Trumpi ja teiste lääneriikide liidrite vahel kiiremini murduda. Sitsiilias toimunud kohtumisel oligi märgata, kuidas n-ö G6 püüdis teha kõik, et Trump tunneks ennast oodatu ja lugupeetuna. Kui midagi ootamatut ei juhtu, on Trump ju ametis 2021. aasta alguseni. Temaga harjumisele ei ole alternatiivi.