Juhtkiri: trump kätte vaenujõududele
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) võib pärast oma 24. veebruaril peetud tõrvikurongkäiku vabalt väita, et juriidiliselt (või lingvistiliselt) on kõik korrektne. Mitte ühtegi seadust ega reeglit pole rikutud. Tallinna kesklinnas toimunud miitingu ja tõrvikurongkäigu jooksul lauldi Eesti hümni ja teisi patriootilisi laule, tähistati vabariigi aastapäeva, põletati tõrvikuid, mida eestlased põletasid ka laulva revolutsiooni aegu.
Tõepoolest, ka loosungis „Eesti eest!” pole midagi erilist. Sellegipoolest aeti närvi vaenulikud Vene telekanalid ja elukutseline natsikütt Efraim Zuroff, kes on alati valmis Eesti natsiilminguid tuvastama ja võimendama, olgu need reaalsed või väljamõeldud. EKRE sõnul olevat see paratamatu, Venemaa propaganda vihkavat meid nagunii ja moonutavat Eestis toimuvat nii või teisiti. See on väidetavalt justkui konstantne.
Kuid kõik EKRE väited pole veenvad. Nad mängivad provokatiivselt ja nende mäng sütitab tarbetut tüli. Kuidas peaks siin elav mitte-eestlane suhtuma erakonna kodulehel olevasse teatesse, et „läbi vanalinna liikus rahvuskonservatiivide kolonn isamaaliste laulude ja loosungi „Eestlaste Eesti eest!” saatel”. Just nimelt „eestlaste Eesti”. See annab mõista, et teised on siin riigis need, kelle pärast mitte üksnes ei pingutata, vaid kes on kõrvalised, võimalik, et liigsed. Rahvusluses pole midagi häbiväärset. Kuid niisugused hüüdlaused iseloomustavad pigem marurahvuslasi ja paremäärmuslasi. Võrrelge seda kasvõi Saksa paremäärmuslaste hüüdlausega „Saksamaa sakslastele, välismaalased välja!”.
Sellised seisukohad ei vasta Eesti Vabariigi sünniloogikale. See vabariik sündis manifestiga „Kõigile Eestimaa rahvastele”. Ja tõrjuvast kitsarinnalisest rahvuslusest kõneleb ka üks rongkäigus nähtud loosung: „Sinitaeva palge ees mustal mullal valge mees.” Nahavärvi rõhutamine annab mõista, et on olemas mingid õigemad nahavärvid. Kui selliste vihjete saatel tõrvikutega ringi marssida, siis pole imestada, et meelde tulevad ühed teised tõrvikurongkäigud eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest.
Mis õigusega ahistab Eesti riik Mihhail Kõlvartit, Yana Toomi ja näiteks Kremli-meelset Itaalia poliitikut Giulietto Chiesat, kui ta lubab paremradikaalsete loosungitega EKRE-l tõrvikurongkäike pidada? EKRE on trumbid vaenulikele jõududele kätte mänginud.
