Juhtkiri: usaldus eeldab ka vigade tunnistamist

Tuult tiibadesse! Mida muud saaks Eesti uuele lennufirmale soovida, kui vanaga on lõpp, uus riigi rahaga rajatud ja esimesed lennudki tehtud? Tagasiteed ju ei ole.

Oleks hea, kui 40 miljonit eurot, mis valitsus Nordic Aviation Groupi (NAG) aktsiakapitaliks pani, ei põleks samamoodi või vähemalt sama kiiresti kui Estonian Airi tehtud rahasüstid. NAG juhtidel on kindlasti äge riigi rahaga uut lennufirmat üles ehitada, aga ärgu nad pahandagu, kui publik nende entusiasmi päevapealt jagama ei hakka.

Selleks et NAG vastu rahvusromantilisi tundeid tunda, peab praegu kõvasti pingutama – päevinäinud lennukid, võõrast keelt kõnelev personal. Kui kõik läheb plaanide järgi, siis asi muutub, aga praegu on lugu selline. NAG nimel on riiulifirma kõla, pole selles Eestit ega emotsiooni. Võib öelda, et turunduslikus mõttes ei pruugi Eesti lennundus veel põhja jõudnud olla. NAG-l on esimestel tegevuskuudel, kui ta on pigem päästeoperatsioon kui uus lennufirma, lihtne seda veelgi alla kiskuda. Seda võivad kinnitada eile pärast vintsutusi Kopenhaagenist Tallinna jõudnud lennureisijad.

Usalduse tekkimise teel seisavad ees ka Estonian Airi küsimuses vigu teinud poliitikud ja riigiametnikud.

Usalduse tekkimise teel ei seisa ees üksnes vanad lennukid, vaid ka poliitikud ja riigiametnikud, kes on Estonian Airi probleemiga viimase kümmekonna aasta jooksul tegelenud. Majandusminister Kristen Michalil pole õigus, kui ta ütleb, et keskendume praegu uuele firmale, Estonian Airi põhjamineku süüdlasi on aega hiljem otsida. Täielikku umbluujuttu ajab endine majandusminister Juhan Parts, kes püüab ennast nüüd heroiseerida kui Estonian Airile lisaeluaastate andjat. Estonian Air pole esimene ega viimane pankrotti läinud lennufirma, aga nii kergesti ei tohi süüdlaste ja vigade küsimusest mööda minna. Kui seda tehakse, pole kindlust, et NAG-ga ei tehta samu vigu. Mängus on 40 miljonit eurot või rohkemgi, kui NAG algus kujuneb loodetust raskemaks ja ta vajab mõne aasta pärast lisakapitali.

Estonian Airi juht Jan Palmér väidab, et leidis siinse turu tingimustesse sobiva ärimudeli: otseliinide kõrval allhankelendude pakkumine. NAG strateegia tuleb sarnane, aga nagu Palmér tänases lehes ütleb: uuesti alustamine on väga kallis. Alternatiivse võimaluse – konkreetsete rahvusvaheliste lennuliinide riikliku toetamise – jättis valitsus NAG-d luues kõrvale kui juriidiliselt problemaatilise ja keeruka. Aga ka selle alternatiivi ettevalmistamisega peaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium igaks juhuks edasi tegelema.