Betooni investeerida Eestis üldiselt osatakse. Foto: Kenno Soo

Kooliaasta alguse puhul saab haridusminister Mailis Reps rõõmsalt rääkida mitmest uuest või renoveeritud koolimajast: Aseri, Juuru, Jõgeva, Paide, Põlva, Tabivere, Tartu ja Viljandi koolihoonest. Peale nende on tagasihoidlikumas mahus korrastatud veel ligi 30 koolimaja üle Eesti. Suurepärane, betooni investeerida Eestis üldiselt osatakse!

Selle üle on hea nalja heita, aga liiga irooniline ka olla ei tasu, sest Eestis ollakse olmeküsimustes üpris nõudlikud, kui mitte hellitatud. Moodne koolihoone ei ole hea hariduse andmise peamine eeldus, kuid kahtlemata on nüüdisaegsed kooliruumid tegur, mis aitab köita nii õpilasi kui ka õpetajaid.

Ent Eesti hariduse hea taseme hoidmiseks, rääkimata parandamisest, on kenadest hoonetest vähe. Nendesse hoonetesse tuleb saada ka tugev õpetajaskond. Edusammudest selles vallas, kui tulevikku vaadata, on kahjuks vähem rääkida. Eespool nimetatud koolidest ületas ainult Kohtla-Järve riigigümnaasium üleriigilise uudistekünnise ka õpetajate teemaga.

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktori Hendrik Aguri stiil ei pruugi kõigile meeldida, aga oma uuele koolile oskas ta igatahes tõmmata positiivset tähelepanu. Tuntud ajakirjaniku ja meediajuhi Ainar Ruussaare ning ooperilavastaja Neeme Kuninga õpetajaks palkamine on olnud õnnestunud käik. Seda, et nad on rohkemat kui lihtsalt staarõpetajad, tuleb Ruussaarel ja Kuningaal nüüd küll alles tõestada, aga küllap nad hakkama saavad. Lahtisem on küsimus, kui kauaks õpetajatöö neile pinget pakub.

Betooni investeerimise kõrval tuleb saavutada see, et inimesed, kellel on õpetamise peale annet, ka hakkavad ja jäävad õpetajaks.

Ruussaare ja Kuninga tõi kooli õpetajaks Aguri hea veenmisvõime ning asjaolu, et põnev pakkumine tuli ajal, kui neil oli karjääris n-ö vaba hetk. Sama taktikaga saaksid uusi õpetajaid värvata teisedki koolidirektorid, ent üleüldiseks lahenduseks see ei sobi. Õpetajaskonna suurem osa peaksid ikkagi olema inimesed, kelle jaoks õpetamine on pikaajaline kutsumus. Betooni investeerimise kõrval tuleks saavutada see, et inimesed, kellel on annet ja huvi lapsi õpetada, ka valivad õpetajakarjääri ning jäävad sellele truuks.

Võib-olla aitaks seda saavutada õpetajate palkade praegusest julgem diferentseerimine töötulemuste alusel? Sellega ei tohi muidugi liialdada, sest õpilaste tulemusi mõjutavad ka tegurid, mis ei olene konkreetsest õpetajast ega isegi koolist.