Tõsi küll, välisministeeriumi eilne hoiatus Iraani ja Iraaki reisimise eest puudutab otseselt väheseid. Iraaki eksib ju nagunii kõigest mõni üksik ekstreemturist, kui sedagi. Iraanis käiakse rohkem, aga ka suhteliselt vähe. Välisministeerium soovitab tungivalt hoiduda Iraanis reisimast Afganistani, Süüria, Pakistani ja Iraagiga piirnevatele aladele, mida enamik Iraani külastajaid niigi vältis.

Nii et kuigi Eesti inimesed reisivad aasta-aastalt üha rohkem Euroopast väljapoole, ei ole praegu tegemist kümnete tuhandete eestlaste reisiplaane ohustava konfliktiga. Nagu oli Egiptuse rahutustega 2010. aastate esimeses pooles. Kui 2008. aastal käis Egiptuses ligi 50 000 Eesti elanikku, siis rahutuste mõjul vähenes nende hulk 15 000–20 000-ni aastas ja hakkas alles 2018.–2019. aastal taastuma.

Eesti talvest sooja põgeneda tahtjatel pole praegu põhjust paanitseda, kuid jälgige välisuudiseid ja vaadake oma reisiplaane värske pilguga.

Ent eelnenud jutus on rõhk sõnal „praegu”. Iraan on ähvardanud anda USA-le vastulöögi. USA presidendi Donald Trumpi kinnitusel on tal sihikul 52 Iraani kohta, juhuks kui Iraani juhid mõtlevad ähvarduse teoks teha. Praegu ei saa küll kindel olla, et konflikti jätk piirdub üksnes Iraani ja USA sõnasõjaga.

Egiptus – talvel üks eestlaste lemmiksihtkohti – pole esimene paik, mille habrast stabiilsust hakkaks praeguse konflikti võimalik eskaleerumine kõigutama. Küll aga on otse Iraani külje all – ja Iraani rakettide löögiulatuses – Araabia Ühendemiraadid USA sõjaväebaasidega ja turismilinnadega nagu Dubai. Pigem otsib Iraan vastulöögiks mõne lihtsama viisi Trumpile meelehärmi tekitada, aga nii või teisiti suurendab vastulöök Lähis- ja Kesk-Ida pingeid. Terrorismi ja rändelainete kujul võib mõju ulatuda piirkonnast kaugemalegi. Seega tuleb Eesti talve eest põgeneda tahtjatele soovitada: ärge paanitsege, kuid jälgige välisuudiseid ja vaadake oma reisiplaane aeg-ajalt värske pilguga.