Juhtkiri: vabaühendused riigisõltuvuses
Võib mõista, miks vabaühenduste eestvedajad räägivad kõige rohkem just neist, riikliku iseloomuga rahastamisallikatest, aga olukord jääb ikka kummaliseks. Teisiti öeldes on vabaühendus ju valitsusväline organisatsioon. Kuidas saab organisatsioon olla valitsusväline, kui teda rahastatakse peamiselt riigieelarvest?
Võib-olla on terve vabaühenduste sektori kohta „peamiselt” öelda liialdus, aga vähemalt paljude projektipõhiste MTÜ-de puhul peab see paika. Eesti vabaühenduste tegevusvõime uuringu järgi nimetasid ühendused 2013. aasta kõige olulisemaks rahastamisallikaks liikmemaksusid. Tähtsuselt järgmised olid kohalikud omavalitsused, majandustegevuse tulud, toetused riigieelarvest, riiklikest fondidest ja sihtasutustest ning EL-i programmidest. Vabaühenduste riigieelarvest rahastamise kohta äsja avaldatud raportist selgub, et kodanikualgatused on viimasel ajal saanud riigieelarvest 60–100 miljonit eurot aastas. Nagu raportis öeldakse, on see vahemik spekulatsioon, sest täpseid andmeid pole.
Igal juhul on oletatav kogusumma piisavalt suur, et nõuda raha läbipaistvat jagamist ja kasutamist, nagu Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit (EMSL) teeb. Kuid asjal on ka teine külg: juba aastaid pöörab liit riiklikule rahastamisele palju rohkem tähelepanu kui erarahastamise küsimusele. Otsekui oldaks leppinud, et eratoetuste ja -annetustega jääbki olukord kehvaks, ning omaks võetud mõte, et need ei saa kunagi riigirahastusest suuremat rolli. Kui George Soros rajas 1990. aastal siinse kodanikuühiskonna käima lükkamiseks Avatud Eesti Fondi, siis ta ei mõelnud, et Eesti rikkamaks saades võtab tema rolli üle riik, mitte kohalik erasektor.
EMSL pakub rahastamisraportis, et hasartmängumaksust võiks seadusega määrata kindla protsendi vabaühenduste toetuseks. Miks mitte, aga ka sel juhul jääks kestma olukord, kus paljude vabaühenduste äriplaan seisneb KOV-de ja ministeeriumitega soojade suhete loomises ja hoidmises. Sotsiaalne side inimesega, kelle heaks väidetakse end tegutsevat, jääb aga nõrgaks.
Riikliku rahastamise läbipaistmatust ja ettearvamatust on vabaühendused kritiseerinud juba kümmekond aastat. Ideaalne lahendus oleks see, kui eraannetused suureneksid sedavõrd, et vabaühendused ei peagi enam anuva pilguga riigi poole vaatama. Kas teie olete viimasel ajal mõnd vabaühendust toetanud? Millist toetaksite?
