Eesti tunnustab. Teenetemärgid Foto: Priit Simson

Nende väärtuste hulgas on ta silmas pidanud ka sõna- ja ajakirjandusvabadust. Kui eeldame, et president mõtleb seda siiralt, on tema nõuniku Iivi Anna Masso eilne vihapurse mõistetamatu.

Masso soovitas Twitteris oma tuhatkonnale jälgijale boikoteerida Yle Eesti korrespondenti Risto Vuorineni ehk Risto „Eesti lapsed söövad puulehti” Vuorineni, nagu kirjutas Masso. Selguse huvides peab siinkohal märkima, et Massos negatiivse eelhäälestuse tekitanud puulehtede söömise lugu polnud Soome ajakirjaniku väljamõeldis, vaid põhines Eesti meediast üles korjatud Päästearmee Tartu korpuse töötaja jutul.

Masso vihastas välja see, et Vuorinen jagas Facebookis viidet Kremli-meelsele artiklile. Jah, soomlased on tihti Venemaa asjus eestlastest erineval seisukohal, kuid viite jagamine pole veel seisukoha võtmine. Boikoteerimise üleskutse ei ole adekvaatne reaktsioon ka siis, kui demokraatliku ja Eestile sõbraliku riigi – või ei pea Masso Soomet selliseks? – rahvusringhäälingule tööd tegeva ajakirjaniku seisukohad ei lange meie presidendi nõuniku omadega kõiges kokku. Aga vähemasti eile õhtuks ei olnud Masso sellest aru saanud. „Eesti meedia arusaam sõnavabadusest: mõnel täielik õigus laimata, teistel ei ole õigust midagi laimajaile vastu öelda,” õigustas ta ennast Twitteris.

Miks pöörata paarile sotsiaalmeediapostitusele nii palju tähelepanu? Ennekõike sellepärast, et presidendi nõunik ja Yle korrespondent on isikud, kelle konflikti jälg on suurem kui üksnes ühe isiku antipaatia teise vastu. Õigupoolest jälje suurendamise eesmärgil Masso ju säutsuski. Aga tema positsiooniga isikult on meil alust oodata pikemat süütenööri ning püüet hoida Eestit ja Soomet Ukraina toetuseks konstruktiivset koostööd tegemas.

Masso säuts väärib tähelepanu veel sellepärast, et ka tema nõustatav president paistab aeg-ajalt silma meediat põlgava ja eirava käitumisega. President on seni piirdunud kodumaise meedia „kasvatamisega”, aga tema nõunik tegi nüüd ka rahvusvahelise etteaste. Olgugi et kõnedes räägib Ilves, et ei sallimatus ega vaen ole jõud, millega edasi minna.