Juhtkiri: Vaja on ka paindlikke lasteaedu
Teadlaste järeldus tundub loogiline: tõesti, lapsega pikalt kodus oldud aja jooksul kipuvad tööoskused rooste minema ja tööks kasulikud suhted nõrgenema. Pealegi ei ole teadmine, et emaks saamise korral jääb naine töölt pikaks ajaks kõrvale, tööandja silmis just pluss, kui otsitakse uut töötajat või kaalutakse, keda edutada.
Kuid ometi oleks kõnealuse uuringu valguses väär kaaluda Eesti praeguse vanemahüvitise süsteemi muutmist. Kui tahta naisi rohkem tööturule tuua, tuleb vaadata, mis takistab praegu neid, kes tahaksid pärast lapsepuhkust tööturule naasta. Naisi ei häiri mitte vanemahüvitis ega selle maksmise pikkus, vaid hoopis lasteaiakohtade nappus.
Mullu ootas oma lasteaiakohta kokku 5400 pooleteise- kuni kolmeaastast last. See tähendab, et 5400 ema ja isa, kes oleksid tahtnud valida töölkäimise, ei saanud seda teha. Peredel jäi saamata vajalik sissetulek, ettevõtetel leidmata töötajad ja riigil kogumata maksud. Kõik seetõttu, et Eestis ei suudeta ikka veel tagada laste päevahoidu kõigile lastele, kelle vanemad seda soovivad.
Lapsevanemate tööhõive parandamiseks on seega esmatähtis lühendada lasteaiajärjekordi. Aga ka muuta lasteaedade lahtiolekuaegu paindlikumaks. Soome munitsipaallasteaedadesse saab see, kes töötab õhtuses vahetuses – olgu selleks sümfooniaorkestri muusik, kellel on õhtul kontsert, medõde või kassapidaja –, tuua lapse lasteaeda ka alles õhtul kell viis või kuus, et talle kell üksteist järele minna. Kui tööturg nõuab inimestelt paindlikkust, on avaliku sektori ülesanne pakkuda inimestele lahendusi, mis aitavad neil paindlikud olla.
Kui Eesti tahab suurendada vanemate tööhõivet ja inimeste paindlikkust tööturul, tuleb lasteaedade lahtiolekuaegu paindlikumaks muuta. Ja tagada lasteaiakoht igale soovijale.
Kui vanemahüvitis pärsib naiste tööturule naasmist, siis ainult ühes mõttes: see nõuab palju avalikke ressursse, mida muul juhul oleks ehk saanud suunata laste päevahoidu.
