Varasuvel põhjendas lennunduse eest otseselt vastutav majandusminister Taavi Aas seda tervishoiukaalutlustega, kuid nüüd on vaateid muutnud. Tema laseks lendamise vabaks, kui konservatiivselt mõtlevad valitsusliikmed vastu poleks.

Mõtlemist vastuseisu tagant küll ei paista. On ju ilmselge, et otse lennates on koroonanakkuse oht väiksem kui ümberistumisega sõitudel, mida inimesed peavad nüüd valima. Hiljutine Stockholmi ja Oslo otselendude katkestamine on pigem kiusu kui kaalutletud otsuse moodi, sest Rootsi ja Norra haigestumiskordaja ei erine praegu eriti Eesti tasemest.

Koroonahaiged saab ju proovide võtmisega kinni püüda, selleks ei pea lende ära keelama. Eestil on lennuühendusi vaja.

Eesti lennuühendused olid kehvad juba enne pandeemia algust. Seetõttu saab öelda, et Eestist ja Eestisse viivate lendude arv on kahanenud vähem kui paljudel teistel riikidel: Eesti näitaja on septembris mullusega võrreldes 53% väiksem, aga näiteks Lätis 54% ja Soomes lausa 75% väiksem. Ka teised Euroopa riigid teevad praegu lennuliiklusele piiranguid, aga tihti pole need kuigi arukad. Seda enam et ajalooliselt on lennundus demonstreerinud oskust ohtudega toime tulla – on saadud hakkama terroristide tõkestamisega, küll suudetakse hoiduda ka koroonapumbaks muutumisest. Näiteks Vantaa nakkushaiguste peaarst kinnitas eile Soome ringhäälingule, et Vantaa lennujaamast ei ole saanud suurt koroonaviiruse levitajat.

Eesti ei tohiks praegu pürgida lennuühenduste suuremate piirajate hulka. Vastupidi, tuleks hoopis seda, et paljud riigid teevad lennuliinide avamisele põhjendamatuid takistusi, kasutada oma olukorra parandamiseks. Mitte võistlema rumaluses, vaid tarkuses. Lennufirmadel peaks laskma Eestisse lennata, kui neil on selleks huvi. Koroonahaiged saab ju proovide võtmisega kinni püüda, selleks ei pea lende ära keelama. Praegu aetava lennunduspoliitikaga saab mõjutada sedagi, kui heaks või halvaks kujunevad Eesti lennuühendused pärast kriisi möödumist.