Foto: Andres Putting

Nagu igal neljapäeval, annab valitsus täna pressikonverentsi, kus tutvustab oma plaane ja vastab riigi elu puudutavatele küsimustele. Kaks nädalat tagasi läks muidu rutiinne ettevõtmine rappa, sest rahandusminister Martin Helme keeldus Eesti Päevalehe ja Delfi reporteri küsimustele vastamast. Võib-olla tulid mõned küsimused ka ootamatult. Seepärast anname need seekord ette ja ootame sisulisi, mitte põiklevaid vastuseid.

USA senati luurekomisjoni raport paljastas, et Louis Freeh sai Prevezoni kaasuses Venemaa kõrgetelt riigiametnikelt, sealhulgas peaprokurör Juri Tšaikalt otseselt juhiseid. Juhiste järgi pidi Freeh tegutsema selle nimel, et Prevezoni rahapesu uurimine lõpetataks. Selles asjas suunas Tšaika või tema asetäitja Freeh’ otsesele koostööle Natalja Veselnitskajaga, keda nad nimetasid „üheks meie seast”. Veselnitskajat peetakse Kremli režiimi agendiks ja ta on USA-s saanud samas asjas kuriteokahtlustuse.

1) Kuidas on kaitstud Eesti riiklikud huvid, kui oleme palganud end rahapesuasjades esindama advokaadi, kes on samas asjas aidanud esindada otseselt Kremli huve?

Küsimus on Martin Helme isikust märksa suurem. Kui ta ei saa või ei taha rääkida, ootame valitsuse nimel vastuseid mõnelt teiselt ministrilt.

Louis Freeh ja tema (endine) advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan on mitu korda ja jõuliselt eitanud sidemeid Prevezoni kaasusega. Neid seoseid on Eesti Päevaleht dokumentidele tuginedes avalikustanud mitu korda. Nädal tagasi avaldatud USA senati raport kinnitab koguni, et Freeh ei olnud seotud mitte ainult Prevezoni esindamisega, vaid sai selleks juhiseid otse Venemaa prokuratuurist. Samuti on Freeh avalikult väitnud, et Prevezoni kaasuses ei liikunud raha Eesti pankade kaudu. Sedagi väidet on dokumentidega mitu korda ümber lükatud.

2) Kas Eesti riigil sobib olla kolme miljoni euroses lepingulises suhtes kellegagi, kes on meile avalikult valetanud?

Siit edasi tulevad juba loogilised jätkuküsimused.

3) Milline on pärast senati raporti ilmumist teie hinnangul Freeh’ usaldusväärsus USA asutustes, kelle juures ta peaks Eesti huvisid esindama (nt FBI, FinCEN jt)?

4) Riigikogu erikomisjonid tegid ettepaneku lõpetada Freeh’ga sõlmitud leping ja tasuda suurusjärgus 60 000 eurot leppetrahvi. Kas te kaalute lepingu lõpetamist?

Rahandusministeerium on Postimehele selgitanud: „Uurimised ja kohtuasjad, milleks me Eesti riigile Ameerika Ühendriikides partneri kaasasime, puudutavad Põhjamaade panku, mitte Venemaa riiki või Venemaa ettevõtteid.”

5) Kas Eesti riigi ametlik seisukoht on, et Venemaa ega Venemaa ettevõtted pole Eestit puudutavates rahapesumenetlustes toime pannud ühtegi eelkuritegu?

Teadaolevalt ei ole tänasel pressikonverentsil rahandusministrit. Ent teema ulatubki Martin Helme isikust märksa kaugemale, Eesti julgeoleku ja riigi valitsemise sõlmküsimusteni. Seepärast ootame valitsuse nimel vastuseid teisteltki. Jüri Ratas oleks kindlasti hea eestkõneleja.

Vaikimine annaks märku, et tekkinud kahtlustel on tõepõhi all ning rahandusminister on põhjustanud Eesti riigile mainekahju ja seadnud meid põhjendamatute riskide ette. Valitsusel eesotsas peaministriga on võimalik seda kummutada.